Kultuuri üks tüvitekste peab sünnipäeva

Lõbusad estonlased aastast 1920. Foto: Estonia

«On nagu ainest kerkiks vaimu tõus» – see luulerida pärineb Gustav Suitsu «Hamleti proloogist», mis loeti ette Estonia teatri- ja kontserdimaja avamisel 24. augustil 1913. Sündmus, mis kroonis mitukümmend aastat eesti kultuuri läbikäidud teed ja avas järgnevad peatükid eesti teatri-, muusika-, aga ka ühiskonnaloos.

Kui rääkida tüvitekstidest, niisugustest märgikompleksidest, millel on juured ja eellugu, aga ka tulevikutähendus, siis on Estonia kahtlemata üks eesti kultuuri tüvitekste, mis on andnud Eestile koguni tema rahvusvahelise käibega  riiginime. Sellel sümboli tähenduse omandanud institutsioonil on kolm võimsat kihti: Estonia selts, Estonia teatri- ja kontserdimaja ning omaette seaduse alusel tegutsev Rahvusooper Estonia.

Homse suurejoonelise galakontserdiga tähistabki Estonia selts oma 150. tegevusaastat. Selle lavastaja on seltsi taastamisest alates 1990 esimees olnud Arne Mikk, mees, kes asetub oma mõtete ja tegutsemisega 20. sajandi alguse seltsiliikumise eestvedajate väärikasse rivvi.