21. oktoobril aastal 2015 avaneb taevas California väikelinna Hill Valley kohal ning sinna ilmub ajamasinaga varustatud DeLorean, piloodiistmel põrunud professor ning sõidukis kaks teismelist. Nii algab kultustriloogia «Tagasi tulevikku» teine film, mis valmis 1989. aastal. Täna on meil võimalus filmi vaadates võrrelda, millised neist tulevikuennustustest on tõeks saanud.
Ilmaennustus
Kohe filmi alguses vaatab Doc oma käekella ja ennustab, et vihm lõpeb viie sekundi pärast. Meil on tõesti üsna täpseid ilmateenuseid ja vihmaradareid, mis veerandtunnise täpsusega suudavad ilma ennustada ja seda nutikellale kuvada.
Mood
Ei ole meil lõõtsaga jakke, isekuivavaid riideid, kaheharulisi lipse ega isesõlmuvaid ketsipaelu. Nike siiski lubab, et selle aasta lõpus lastakse müügile jalanõud, mille paelad end ise kinni seovad. Tundub, et teksade ja T-särgiga saab läbi nii 1955., 1985. kui ka 2015. aastal.
Paberil ajalehed
Nagu tänast Postimeest käes hoides võite veenduda, ilmuvad ajalehed endiselt ka paberil. Aga filmis nähtaval USA Today väljaandel pole päisesse veebiaadressi trükitud, interneti võidukäiku ei osatud ette arvestada. Selle asemel on loo autoriks märgitud CompuFax. See väljamõeldud programm toodab hõljukkaamerate (meil on nüüd droonid) abil reporteri kaasabita uudiseid.
1980. aastate stiilis kohvikud
No millest me räägime! Terve Telliskivi kvartal Tallinnas on neid täis. Tõsi, mitte selliseid, kus Michael Jackson, ajatolla Khomeini ja Ronald Reagan kineskoopekraanidelt tellimusi vastu võtaksid.
Biomeetrilised skännerid ja mobiilimaksed
Politsei tuvastab filmis teadvusetu Jenniferi näpujälje järgi ja viib ta koju, avades ukse näpujäljesensori abil. Vana Biff maksab taksosõidu eest end näpujäljega identifitseerides. Kõik need tehnoloogiad on 2015. aastal kasutusel, mõned rohkem, mõned vähem. On ka turvaprobleeme, näiteks isikuandmete töötlemine ja kuritegevus. 22. oktoobri USA Today viitab filmis «pöidlajõugule», kes maharaiutud pöidla abil inimese identiteedi omastab.
Mikrolaineahjud ja dehüdreeritud toit
Mikrolaineahjud olid filmimise ajal oma võidukäiku alustamas ning nüüd nende populaarsus juba väheneb. Filmis saab peopesasuurusest kuivatatud pitsast hetkega eine tervele perele. Dehüdreeritud toitu kasutavad tänapäeval valdavalt matkajad ja sõjaväelased, et kaasa tassitava proviandi kaalu vähendada. Nii drastiliselt need siiski ei paisu, kui filmis näha.
Suured lameekraantelerid
30 aasta eest laevinud kineskoopide asemel on meil nüüd suured, isegi enam kui 150-sentimeetrise ekraanidiagonaaliga lamedad telerid, mida saab seinale kinnitada. Filmis tuleb Marty McFly koju ja vaatab just sellisest kuut programmi ühel ekraanil.
Häälkontroll ja nutikas kodu
Isegi vaeses mahakäinud linnaosas on majad varustatud seadmetega, mis võimaldavad häältuvastuse abil keskkonda, nt valgustust juhtida. Tänapäeval teeb ingliskeelne maailm seda nutitelefonide ja pilveteenuste vahendusel, näitleks Apple Siri, Google Now, Microsoft Cortana ja Amazon Echo.
Videokõned ja kaardimaksed
Meil on Skype ja filmis kasutab McFly üsna samasugust videokõnerakendust. Samas teeb ta kohe ka krediitkaardiülekande oma kodus, kasutades selleks kohvrisuurust terminali. Ilmselt on kasutusel mingi informatsiooni agregeerimise programm, sest vestluspartneri nime alla kuvatakse tema eelistused söögi, joogi, spordimeeskondade jms kohta.
Privaatsus ja faksi teel vallandamine
McFly kodust videokõnet ja tema krediitkaardimakset saab reaalajas jälgida tema tööandja esindaja. Illegaalse tehingu sooritamise pärast vallandatakse töötaja tema enda kodus faksi teel. Vähemalt see viimane sobib suurepäraselt 2015. aasta Eesti töökultuuriga. Tunnen isiklikult ajakirjanikku, kes sai vallandamisteate reede õhtul e-postiga.
Virtuaalreaalsus
Marlene McFly võtab telefonikõne vastu mingit liiki kodusesse võrku ühendatud virtuaalprillide abil. Sellised tehnoloogiad on meil täiesti olemas ja jõuavad lähemal ajal ilmselt ka massikasutusse: Oculus Rift, Sony Project Morpheus, Samsung Gear VR ja Microsoft Hololens.
Hologrammid ja ruumiline kino
Holomaxi kino ees seisvat McFlayd ehmatab hologramm, mis reklaamib filmi «Lõuad 19». Sellises mõõdus ja päevavalguses töötavat hologrammitehnoloogait aastal 2015 ei eksisteeri. Küll aga saab kinos vaadata üsna loomutruud 3D-pilti. Muide, filmi «Lõuad 19» lavastajaks on märgitud Max Spielbergi, algupärase «Lõugade» filmi režissööri Steven Spielbergi poja nimi.
Lendavad autod ja hõljukrulad
Paljudes ulmefilmides nähtud lendavate autode osas pole siiani lootust, et lähemad põlvkonnad neid kasutada saaksid. Tulemusi pole andnud isegi sellesuunalised fundamentaaluuringud. Lexuse insenerid ja firma Hando Hover on küll demonstreerinud prototüüpe, kuid need vajavad hõljumiseks spetsiaalset magnetväljakut. Küll on 2015. aasta linnatänavatel näha güroskoopilisi ühe- ja kaherattalisi elektrilisi transpordivahendeid, millel sõitmine jätab üsna hõljumise tunde.
Rämps autokütuseks
Filmis toidab doktor Emmet Brown oma DeLoreanist ehitatud ajamasinat paari banaanikoore ja kolkunud õllega. Päris 2015. aastal pole meil fossiilsete kütuste põletamisest veel pääsu, kui mitte arvestada elektriautode kiirlaadimispunkte ja hübriidautosid.
Kalkulaatorkellad
1985. aastal kannab Marty McMFly kalkulaatorkella, 1980. aastate võimsat tehnikavidinat. Nüüd on meil nutikellad. Mõned asjad küll ei muutu!
«Tagasi tulevikku II» 1989
Režissöör Robert Zemeckis, osades Michael J. Fox, Christopher Lloyd, Lea Thompson, Thomas F. Wilson jt