Sõjafilm «1944» jättis Soome vaataja leigeks

Eestlaste sõda ei tekitanud soomlastes kuigi suurt huvi. Foto: Kaader filmist

Kolm ja pool nädalat on näidatud Soome kinodes Eesti filmi «1944» ja tulemus pole just kõige rõõmustavam – suurte ootustega 48 ekraanil alustanud linateos on meedia soosingust hoolimata kogunud vaid veidi alla 6000 vaataja.

Tagasihoidlikku vaatajanumbrit pani tähele ka veebiväljaanne Elokuvauutiset.fi, mis kirjutas juba pärast avanädalavahetuse tulemuste selgumist, et eestlase Elmo Nüganeni sõjafilm linastus koguni 48 saalis, aga kinno tõi ainult 1931 vaatajat. Ühe ekraani kohta teeb see 40 vaatajat ja kui jagada see seansside vahel, siis kukub seegi number suure kolinaga.

Nüüdseks on «1944» oma levi peaaegu lõpetanud ja seda saab näha vaid üksikutes kohtades.

«Jah, tulemus võinuks olla parem,» möönis ka filmi levitava Atlantic Filmi levijuht Jenni Ukkonen. Ta ei nimetanud seda siiski pettumuseks. «Filmi on juba näidatud või näidatakse lähiajal rohkem kui 70 linnas või asulas, mis on ühe Euroopa filmi kohta suur saavutus. Me oleme saanud suurepärast tagasisidet nii vaatajatelt kui kinopidajatelt… Kõik filmid lihtsalt ei jõua külastatavuse tippu – selline on selle äri iseloom.»

Samasugune saatus tabas ka eelmist Soomes kinodesse jõudnud Eesti filmi «Lotte ja kuukivi saladus», mida levitati veel optimistlikumalt 76 ekraanil, ent vaatajate hulk piirdus vaid 8100 inimesega.

Soome päevalehe Helsingin Sanomat kriitik Pertti Avola, kes nimetas oma arvustuses «1944» harvanähtavalt heaks sõjafilmiks, ütles, et väike vaatajanumber ei puuduta mitte ainult Eesti, vaid enamikku mitte-Soome või -Ameerika filmidest, mis Soomes kinolinale jõuavad.

Tema sõnul eelistavad soomlased kinos vaadata kodumaiseid komöödiaid ja oma ajalugu või siis Hollywoodi filme, isegi kõrge kvaliteediga Skandinaavia linateosed ei saa publikuhulgaga kiidelda.

«Mulle on siiani mõistatus, miks me armastame nii väga Skandinaavia teleseriaale, aga Rootsi, Norra ja Taani filme vaatama ei lähe. Võib-olla sellepärast, et kinos käivad enamasti noored inimesed. See võib seletada ka «1944» vaatajanumbrit,» oletas Avola.

Aga võimalik on tema sõnul ka see, et naabrite filme ei peeta lihtsalt piisavalt «eksootiliseks», et nende peale raha kulutada. (NB! Keskmine kinopilet maksis 2014. aastal Soomes 9,8 eurot, Eestis 4,9 eurot.) Või arvatakse need liiga realistlikuks, et pakkuda eskapismi võimalust, mida kinost enamasti otsima minnakse.

Sama võiks tegelikult kehtida ka vastupidi, sest eestlased ei käi kuigi palju vaatamas ka Soome filme. Näiteks kogus komöödia «Toriseja» tänavu 1000 ja dopingust rääkiv «Patriootiline mees» kõigest 300 vaatajat. «Meeletu august» mullu 500 ja «Lõvisüda» 1000 vaatajat. Tõsi, ka ekraanide hulk pole võrreldav: Soome filmide levi piirdub Eestis kahe-kolme ekraaniga.

Üldse käiakse Soomes suhteliselt vähe kinos, keskmiselt 1,3 korda elaniku kohta aastas (Eestis mullu 1,9 korda), kuigi kinovõrk on lai: tänapäevane digitaliseeritud kino või kinonäitamise koht on olemas koguni 120 asustatud punktis üle terve riigi, ekraane on kokku ligemale 300.  

Soome kinolevi tänavust edetabelit juhib avanädalavahetuse tulemuse järgi kodumaine komöödia «Klassikokkutulek», mis alustas 112 ekraanil ja kogus 87 000 vaatajat. Soome filmidele kuuluvad ka kaks järgmist kohta. «1944» püsib juba esilinastunud 147 linateose seas 92. positsioonil.

Võrdluseks: vaid kaks kohta eestpoolt leiame kolm Oscarit võitnud filmi «Whiplash» - vaatajanumber on peaaegu sama, aga ekraane ainult kuus. Veel suurema ekraanide arvuga filmidest jääb tahapoole vaid kolm. Eestlaste kaastootmisel valminud Soome linateose  «Vehkleja» leiame 62. kohalt: seda vaatas avanädalavahetusel 29 saalis kokku 4262 inimest, ent nüüdseks on vaatajaid juba 54 000.