Eesti moe kuldliiga

Kohalik moemaastik on säravaid talente tihedalt täis, kuid kes on selle aasta silmapaistvaimad moeloojad? Kuldnõela-väärilisteks hinnati tänavu Aldo Järvsoo, Piret Ilves ja Raivo Holm. Hõbenõela nominentideks on aga kaks noort geeniust Jo Nurm ja Äli Kargoja. Kes nad on, mida loovad ja miks? Mis on need ainulaadsed trumbid, mis nad viie parima hulka viisid, uurisime enne võistlust.

Kuldnõel: Raivo Holm, Year

Yeari nime kandev mantlikollektsioon on leidnud oma kandjad nii Eestis kui kaugemal ja seda juba 12 aasta jooksul. Esmalt vaid meestele disaininud Raivo Holm on viimased neli aastat loonud ka naistele. Holm tunneb hästi mantlimaailma spetsiifikat, reisib maailmas ringi avatud silmadega ja paneb tähele, mida tipptegijad teevad. Aga mitte selleks, et ideid kodus kopeerida, kaugel sellest! Yeari eristab isikupärane, avangardne ja äratuntavalt omapärane joon.

Raivo, räägi lähemalt, mida Kuldnõela etendusel näitad.

Lavale toon meeste- ja naistemantlid, stiil on küllaltki avangardne. Mulle on tähtsad nii stiilipunktid kui toote funktsionaalsus. Eksperimenteerin plisseervoltide ja parkaelementidega, intarsia, eri toonide ja läbilõigetega. Kannan klassikalisse luksusliku ülerõiva maailma üle praktilised funktsioonid, mida vajatakse sportides või merel purjetades.

Mis sa arvad, mis on Yeari edu saladus?

Usun, et minu ideed inimesi kõnetavad, kuna läbimüük on väga suur. Tuleb vist välja, et mul on klassika ja funktsionaalse ülerõiva ühendamiseks päris hea tunnetus, ma ei muutu liialt sportlikuks, kollektsioon on täpselt loodud tänapäeva linnatänavatele.

Mulle meeldib ka, et saan kogu energia pühendada mantlitele. Ma tunnen seda maailma väga hästi ning saan pakkuda väga kõrget kvaliteeti nii materjalis, tehnoloogias kui disainis. Naistemantlite turule tulles mõistsin, et turg on ju korralikult täis, pole mõtet teha seda, mida juba on, vaja on mingit päris oma joont. Ja seda ma ka loon, sellist disaini, mille nägu on Raivo Holm.

Mind ei köida käidud teed, nähtud siluetid, need on mind ära väsitanud ja kandjad niisamuti. Mulle meeldib venitada siluetid sirgemaks ja sihvakamaks, mängida läbilõigete ja huvitavate detailidega. Inimesed on ju ainulaadsed, ka mantlis peaks olema isikupära. Astun julgelt klassikalisest vormist välja, pikin sekka väikest vürtsi – see ilmselt ongi Yeari omamoodi näo võti.

Kuldnõel: Aldo Järvsoo, Embassy of Fashion

Aldot on moeloojatee algusest peale saatnud justkui päikeselaik – iga idee, mis selle loovoptimisti pead külastab, tekitab temas kire see kiiresti teostada ja peagi selgub, et kandjad just niisugusest asjast puudust tundsidki. Ilma et oleksid ise seda teadnud. Aldo looming on lihtne, selgejooneline, loomulik ja geniaalne. Mänguline, kuid mitte iial vigurdav. Ta tõstab tänapäeva naised tagasi muusade ja jumalannade troonile ning selgub, et nood tunnevad end selles rollis igati hästi. Pole see tänapäeva tundeid tappev pragmatism nii kõikehõlmav midagi, piirideta loovusele on nii teostajaid kui kandjaid.

Aldo, oled legendaarse moehullu ja töönarkomaanina sel aastal korraga valmis saanud lausa kaks kollektsiooni. Mida Kuldnõelal näitad?

Jah, see on hullumeelne, aga mulle tohutult meeldib teha oma tööd. See ei ole kohustus, vaid tore tegevus, see on vajadus! Ma ei saa ilma olla! Alustasin kahte kollektsiooni korraga ning Kuldnõelale otsustasin panna selle, mis mulle hingelähedasem on – materjal käivitas fantaasia ja kõik tuli hästi loomulikul teel. Ma lihtsalt lasin sel tulla, tihti ei teinud isegi kavandeid. Palju mantleid, jakke, kleite – minu kohta on see väga sportlik visioon.

Mulle tuli kuidagi meelde, et ma ju oskan joonistada, ja nii need tegelased sündisid.  Näiteks kubistlik öökull – mantli seljal ta nüüd on, läbi tepituna. Liisi Koikson vaatas ja arvas, et isegi kui endal sellist mantlit ei ole, küll oleks tore käia selle inimese selja taga,  kellel see on. Kui tahtsin hunti teha, siis esimese asjana tuli hoopis rebane, siis tuli karu, siis tiiger ja siis alles hunt! No las see rebane siis tulla, kui ta nii väga tahab. Vabadus – see ongi loomingu suurim võlu!

Sinu moekunst seostub enamikule siiski õhtukleitidega, seekord siis midagi uut?

Jah, tavaliselt armastan ju luua couture’i, aga see on neopreenist, millest tavaliselt luuaks spordirõivaid. Täiendasin neid värviliste tüllidega. Gamma on looduslähedane, see, mis laval on rõõmus nagu kevadhommik! Asjad on hästi helged ja beežid ja värvilised.

Mis on sinu kui looja trumbid?

Nooruses võtsin palju osa konkurssidest, aga seda ma pole ammu teinud. Mingi närv tekib sisse, mulle võistlusmoment tekib, tahad ju alati teistest mööda joosta.

Mul pole enam ammu olnud nii palju unetuid öid.

Trumbid

Lihtsus – seda sa mõistad aja ja kogemusega. Kui sul pole oskust luua keerulist moodi, võib tulemus olla hoopis lihtsameelne. Puhas ja selge joon – selle olen omandanud ajaga. Samas pole ma unustanud käsitööoskusi – hindan, kui asjad on korralikult viimistletud. Ma ka mõtlen kandja peale, kui ma midagi loon, ma ei tee enam midagi lihtsalt kosmosesse, ma olen õppinud inimesi paremini mõistma. Mul oleks väga hea meel näha tänaval mõnd öökullimantlis naist.

Ma loodan, et mu asjad jõuavad alati kandjani.

Mulle on see oluline, loomulikult. Isegi väga pöörased fantaasia-asjad, isegi kui need käivad kümnel pildistamisel – see pole sama tähtis kui see, et keegi saab su asjad selga panna ja komplimente kuulda.

Kõik, kes on üldse nomineeritud, on juba piisavalt ära teinud, see on suur asi ja see on ainus Eesti moeauhind!

Kuldnõel: Piret Ilves, omanimeline moemaja

Piret Ilves on meie kohalik esiminimalist – selgejooneline, puhas, naiselik ja populaarne. Tema sirged lõiked ei nõua kandjalt ideaalset figuuri, kuid mõjuvad kergelt ja naiselikult. Autor ise on oma teostele parim reklaam, kes kannab päevast päeva enda loodud luksuslikke mantleid ja elegantseid kleite.

Piret, tutvusta oma värsket kollektsiooni.

Näitan järgmist kevad-suve, mis pole loodud otseselt Kuldnõela jaoks. Ma teen, mida ma alati teen, oma käekirja ja stiiliga. Ma ei tee eraldi võistlustööd. Ja kollektsioon on ka selline, nagu Piret Ilves on – minimalistlik, naiselik, veidi ehk lõõgastunumas võtmes. Aga kindlasti mitte suveromantiline! Ja mingist suvesoojust pole mul seal ka kuskil – gamma on külm, nude-toonid, valge, beeži, sinist, musta… Armastan heledat, aga paljud eelistavad musta. Nii näpuotsaga pakun siis neile seda ka.

Mis sa arvad, mille pärast sinu loomingut armastatakse?

Ma usun, et olen selline ratsionaalne moelooja. Mis minu puhul on iseloomulik – armastan minimalistlikke, päevaseid riideid, milles elada. Šikk riietus, mis eristab mind teistest. Ma ei armasta romantikat, sa võid olla naiselik ilma selletagi! Ise kannan suuremas osas ainult enda loomingut.

Minu lõiked pole nii liibuvad, inimeste kehakuju ei paista sealt liialt välja – nendes on lihtne peenike näida. Oma moemaja käivitamine – see oli kõik nii loogiline. Ma olen alati tahtnud moekunstnikuks saada, kõik eelnevad kogemused sillutasid teed, paralleelselt olin kogu aeg alati ka loonud midagi ja ühel hetkel tundsin, et telgitagused on selged – paras aeg oma asja nimel tööle hakata. Usun, et järjepidevus, kindel visioon ja tugev stiilitaju on minu tugevused.

Hõbenõel: Äli Kargoja, August

Noor talent Äli Kargoja raputas kohalikku moeruumi juba oma debüütkollektsiooniga – selle põhjamaine rahu, küpsus, läbimõeldus ja tundlikkus kõnetasid nii kandjaid kui moepressi. Autor ise on oma disaini täpne kehastus ja tunnistab ka ise, et kavandab just seda, mille järele ise igatsust tunneb. Põhjamaa pikad ööd ja pimedus – tema joaks on see sulaselge inspiratsioon!

Äli, mida sinu värskeimast kollektsioonist võib leida?

Hõbenõela galal astub lavale Augusti uue kollektsiooni läbilõige heledamas, naiselikumas võtmes. See on soov luua šikk kontrast ühendades romantilised, pehmed jooned sportlike elementidega.

Mugavad, suvised, laiad siluetid kreemjasvalge ning sügavsinise kombinatsioonis, mikstuur eri materjalidest.

Mille poolest on August ainulaadne?

Edastan oma sisemaailma kaudu siluette, volüüme, lõikejooni, kangatekstuure ja kõige selle kombinatsiooni nii, kuidas mina seda läbi oma meelte tajun ja visualiseerin. Sellest ka minu loomingu erinevus teistest. Impulss, mis moekunstnikku looma inspireerib, on nii väga subjektiivne ja väärtuslik – ainuüksi seetõttu on iga disaineri looming ainulaadne ja kordumatu.

Põletavat vajadust järjekordse rõivabrändi järele maailmal ilmselt pole, kuid mulle pakub riiete disainimine nii suurt rahuldust, et ei kujuta ette, et oma põhitegevuse mõne muu valdkonnaga seoksin. Loodan, et see, mida teen, läheb peale mu enda korda ka kellelegi teisele. Mood ja rõivadisain on minu jaoks üks vahenditest maailmaga suhelda. Minu töö väljendub läbi loovuse ja vastupidi.

Hõbenõel: Jo Nurm

Jo Nurm võlub karge, funktsionaalne ja monokroomse disainiga, milles puudub juhuslikkus. Igal detailil on mõte, see on läbi mõeldud kohas ja tehnoloogiliselt paigas. Noor talent on äratanud tähelepanu nii Eestis kui kaugemal ning tema selge unisex-esteetika, tõlgituna praktiliste mantlite keelde, on leidnud hulga kandjaid nii naiste kui meeste hulas.

Johanna, kirjelda palun oma Hõbenõela kollektsiooni.

Hõbenõela etendusel  näitan põhimõtteliselt vaid ühte mantlilõiget. See on unisex-lõige, mis tehnoloogialt sobib nii meestele kui naistele. Kasutan tööstusrõiva kangast, mis on üks testitumaid ja kulumiskindlamaid materjale maailmas, koostiselt pool sünteetika ja pool puuvill. See tõesti ei kulu, ükskõik kui palju sa seda kannad, nii et saad pea eluaegse mantli.

Su looming on alati must või valge. Millest sellised värvieelistused?

See on lihtsalt minu meedium. Värvid? No muidugi mulle meeldivad, aga ma olen lihtsalt valinud endale sellise käekirja, et väljendan ennast musta ja valge keeles, ehk tumesinine sinna juurde. Iga värv tekitab sulle tunde. Samuti tekitab ta teistele tunde. Samamoodi mustrid – oh, seal on nii palju tunded. Minu valik on puhtad tunded, selged mõtted, see on minu jaoks kõige tähtsam osa moeloomingust. Rõivas mõjutab kehahoiakut ja meelestatust, kaitseb nii otseselt kui kaudselt.

Must ei karju, ta ei nõua tähelepanu, sa tunned end selles kaitstuna. Samas on ta avar – isiksuse jaoks on ruumi. Kaitse teema paelub mind ka laiemalt. Mantlid, mis lavale tulevad, on tuule- ja veekindlad, kiivrist inspireeritud tõeliselt kaitsva kapuutsiga, kõigel erinev helkurikujundus – ennast tuleb kaitsta ka liikluses! Mul on loojana hea teada, et minu kandja on tõeliselt kaitstud, nii tuule, vihma kui liiklusõnnetuste eest.

Mis on sinu trumbid?

Ma pole võistluslik, mu meelest võikski lihtsalt nomineerida parimad ja nõela mitte välja anda.

Moeloomingus on tähtis jääda truuks oma valitud rajale, liikuda seal edasi ja väline tunnustus polegi oluline. Saavutused pole minu jaoks tähtsad. Kui sa oma rada ausalt järgid, siis need saavutused tulevad iseenesest, kogemata.

Tagasi üles