Veneetsia biennaalil esindab Eestit Balti koostööprojekt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Janar Ala
Copy
Johan Tali
Johan Tali Foto: Ken Oja

Eile kuulutas Eesti Arhitektuurikeskus välja Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraatorikonkursi võitja, milleks on võistlustöö nimega «Balti Atlas».

«Balti Atlasega» esinevad kolm Balti riiki esimest korda Veneetsia biennaalil koos. Ühispaviljoni eesmärk on minna tavapärastest, kurioosumi- või ülevaatenäituse kesksetest rahvuspaviljonidest kaugemale – «Balti Atlas» uurib, kuidas piirkonna geopoliitiline kontekst, energia, loodusvarad, transport, inim- ja intellektuaalressurss mõjutavad ehitatud reaalset ruumi meie ümber.

Kuidas langetatakse meid ümbritsevat keskkonda puudutavaid otsuseid erinevas mõõtkavas regioonist riigini, linnast majani. Rahvuslikul arhitektuuril on riigi kultuurilises identiteedis oma koht, ent ühiskonna ja maastiku suuremad vormijad on projektid, mille jalajälg on riigipiiride-ülene, olgu selleks siis Rail Baltic, Tallinna-Helsingi tunnel, gaasitorud, elektrijaamad, Sillamäe uraaniumi rikastamise tehas või Kunda betoonivabrik.

Meeskonna tuumiku moodustavad arhitekt Johan Tali Eestist, Niklāvs Paegle, Karlis Berzins, Laila Zarina ja Dagnija Smilga Lätist ning Jonas Žukauskas, Jurga Daubaraite, Petras Išora ja Ona Lozuraitytė Leedust.

Veneetsia 2016. aasta arhitektuuribiennaali peakuraatori, Tšiili arhitekti Alejandro Aravena teemapüstitus biennaalile on «Sõnumeid rindejoonelt» («Reporting from the Front»). Aravena kutsub üles uurima, kus asub konkreetse riigi arhitektuurimaastiku n-ö rindejoon, kus peetakse kõige olulisemad lahingud ning millised on olnud julged, harjumustest läbi murdvad, positiivseid muutusi kaasa toonud lahendused.

Tagasi üles