Prantsuse disaini vaadeldakse siin läbi ikoonistaatuse, kultuseseme positsiooni. Näitus üritab seada küsimärgi alla selle, millist positsiooni omab objekti väline kuju disainimaailmas, kus see on hetkel tähtsam kui kunagi varem, teisalt aga selle, millist positsiooni omab see laiemalt terves lääne ühiskonnas. Mis teeb objektist ikooni? Kas ajalugu, kaubanduslik edu, maine või rahva omaksvõtt ja avalik tunnustus? Ilmselt kõik need korraga. Lisaks kahtlemata ka objekti võime jätta sümboolne ja visuaalne jälg oma ajastusse, tõugates kasutusväärtuse hetkeks tagaplaanile.
"Me ei küsi, kas objekt on kasulik ja hea, vaid otsime temas võimet peegeldada ümbritsevat maailma ja ajastut ning esemete kohta selles maailmas", väidavad disainikriitikud Claire Fayolle ja Chloé Braunstein. Võimalik, et näitusel olev Philippe Starcki sidrunipress Juicy Salif on ühtlasi nii skulptuur kui ka tarbeese. Nende tootja Alessi soovitab lausa selle kuldseid versioone, mis toodeti 2000. aastal limiteeritud väljalaskena, hoida pigem riiulil kui tarbeesemena kasutada.
Eksponeeritud on paarkümmend eset, mis moel või teisel on mõjutanud nii prantsuse argikultuuri ja arusaama disainist kui jõudnud rahvusvahelisele areenile ja kujundanud omakorda arusaama prantsuse disainist.
"20 prantsuse disainiikooni" kutsub avastama prantsuse disainimaastikku ning seal leiduvaid parimaid disainipärle alates tarbeesemetest ja disainerite lemmikobjektidest, nagu toolid, sisekujunduselementide ja sõiduvahenditeni välja. Näitus tutvustab prantsuse kujunduskunsti võtmeobjekte 1920. aastatest uue sajandi alguseni.
Mõned siin näitusel välja toodud esemed on saavutanud lausa müüdi staatuse, kui kasutada Roland Barthes’i definitsiooni, ja leidnud oma koha prantslaste kollektiivses mälus. Igal juhul on need objektid prantslastele ääretult tuttavad ja toovad neis esile äratundmisrõõmu kus iganes nad neid ka ei kohtaks. Loodame, et näitus pakub teile avastamisrõõmu ja võimaldab mõista, miks need objektid prantslastele nii olulised on.
Näituse on koostanud Cédric Morisset ja Hélene Convert.