Mart Kadastik on esimest korda elus vaba mees
Täismahus intervjuu

  • Mart Kadastik peab oma elus kõige huvitavamaks ikkagi ajakirjanikutöö aega
  • Mida lugeja romaanilt ootab, ei lähe kirjutamise ajal Kadastikule korda
  • Sel nädalal müüki jõudnud romaani «Eluaegne» tõukeks on inimese kahestumine
  • Kadastik ei soovi end siduda kohustustega, sest soovib jätkata kirjutamisega

Eesti Meedia kauane juhatuse esimees, ajakirjanik Mart Kadastik oma raamatuga «Eluaegne» restoranis Massimo.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Kolmkümmend kaheksa aastat tagasi alustas ajakirjanik Mart Kadastik tööd Tartus Gildi tänava majas, majas, kus praegu asub Postimehe Tartu toimetus. Toona kandis ajaleht küll Edasi nime. Kadastik on olnud Postimehe peatoimetaja, omanike esindaja, ka omanik. 2015. aasta sügisest on Mart Kadastik aga tavaline Postimehe tellija, lugeja.

Tellijale

Kadastik tunnistabki, et viimase poole aastaga on ta hakanud paljusid asju teistmoodi nägema. Sealhulgas enda varasemat tööd kontsernijuhina ja ülemuseks olemist üldisemalt. Temas on süvenenud arusaam, et kui seitse direktorit on seitse päeva järjest kadunud, ei lähe see lugejatele ega õigupoolest kellelegi korda.

«Kui aga seitse head ajakirjanikku seitse päeva jutti ei kirjuta, tajuvad lugejad seda kiiresti, ja märkavad seda ka direktorid, sest nende jalgealune hakkab siis võbelema. Olen jõudnud järeldusele, et firmale annavad väärtuse eelkõige vahetud loojad, mitte niivõrd tubli haldusaparaat. Ja ka meediaäri osutub edukaks ainult siis, kui selle käivitavaks jõuks on loomingulisus,» tunnistab aastaid Eesti suurimat meediaäri juhtinud Mart Kadastik. 

Tagasi üles