Feministlik katsetus kõnelda soorollidest

«Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised» Idee ja lavastus: Tiina Sööt. Laval: Anna-Liisa Reppo, Merike Kaunissaare, Andrus Tamme, Helen Vaher, Olev Südi Foto: Marianne Karm

• «Tõelised naised, tõelised mehed...» on Vaba Lava kuraatorprogrammi lavastus
• Lavastus on ajas vähemalt 15 aastat hiljaks jäänud
• Saalis istuda ja etendust vaadata ei ole igav, kuid tekitas nõutu tunde

Intrigeeriva pealkirjaga lavastus lubab tegeleda muutunud soorollidega, paraku aga tundub, et on ajas vähemalt 15 aastat hiljaks jäänud. Gaydele ei vaadata enam tänaval järele, Selveri kassas töötavat meest ei peeta endaga mitte hakkama saavaks tossikeseks ning torusid müüv naine on täiesti aktsepteeritav juhul kui ta oma valdkonda tunneb.

«Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised» etenduse ajal on laval viis inimest. Nad on välja valitud 20 kandidaadi hulgast, kes omakorda andisd end üles sotisaalmeedias levitatud üleskutse peale. Viis tavalist, kuid samas väga erinevat inimest (loodusaineteõpetaja, näitleja, it-inimene, ajakirjanik, disainer-meediauurija) räägivad igaüks loo oma elust. Dokumentaalnäidend, mida aga lavastaja Tiina Sööt on üsna palju ka oma käe järgi vorminud –rõhuasetused, sahistamised, kõristamised, paroodia.

Kõigepealt on mõtlemapanev juba see, et soolisest võrdõiguslikkusest kõneleva loo tegelasteks on kolm naist (kellest kaks esinevad väga sõjakalt), üks gay ning üks «harilik eesti mees». Sealjuures viimane istub kolmveerand lavastuse ajast lihtsalt vaikides laval ja loeb ajalehte. Ehk siis naised ja naiselik mees üritavad murda traditsiooniliste soorollide stereotüüpi pannes samas ainsa laval oleva mehe kõige stereotüüpsemasse rolli, mida annab ette kujutada.

Õnneks on loodusaineteõpetajana töötaval Olev Südil piisavalt südikust, et kogu naiste emotsioneerimine välja kannatada ja loo lõpus lihtsalt ja tasakaalukalt läbi väikese huumori oma arvamus välja öelda. Sest lavastuse sees dialoogi naiste ja mehe vahel paraku ei tekkinud (ega tekitatud).

Mõistagi ei saa tunni aja jooksul viie indiviidi hingeelust sügavat pilti. Kuid nähtu põhjal võib öelda, et kogu seltskonnast mõjusid meeste kehadesse sündinud isendid ehk juba mainitud Südi ja näitleja Andrus Tamme kõige ehedamatena, iseendaga harmoonias olevate tegelastena. Nad mängivadki laval neid, kes nad ka inimestena tunduvad olevat ja kuigi Tammes peitub tugev annus teatraalsust ja lihtsalt show tegemist, siis ütlebki ta varjamata välja, et ongi «diiva», palub end ka nii kohelda ning kannab samas selle rolli hästi välja.

Südi annab endast samuti parima keskealise valge mehe kaitsmisel, keda süüdistatakse lavastuses nii mühaklikkuses, võrreldes naistega palju enamatel ajalehepiltidel esinemises, kõrgemas palgas, joomises kui.... (loetelu võiks jätkuda lõputult).

Põhiauru ongi Sööt millegipärast pannud iseendaga pahuksis oleva ja emotsionaalselt ebaküpse naiskarakteri loomisele, kellele teevad liiga nii mehed (aga neist saab vajadusel tangina üle sõita) kui ühiskond (mis on juba keerulisem juhtum). Naine, kes usub, et kõikides tema hädades on süüdi teised. Peeglisse ta vaadata ei suuda.

Mõistagi on naiste jaoks oma probleemide jagamine väga teraapiline ning nagu naisteajakirjank Anna-Liisa Reppo ka pärast lavastust toimunud usutluses ütles, hakkas ta väga palju kergem juba sellest, kui saatis lavastajale meili koos oma isikliku looga. Seega teraapiagrupi mõttes täidab projekt kahtlemata oma eesmärki.

Lisaks füüsilisele mehele diskrimineerib naisi ka meedia ning meediauurija Merike Kaunissaare etteaste, kus ta ERR-i portaalist pilte vaadates ja kaardikepikesega osutades kui mantrana kordab: «mees-mees-näe,kaks meest-üksik naine tagaplaanil- jälle mees» tuletab mulle meelde ajakirjandusõpinguid, kus samuti igasuguse sellise ajaga tegeleti. Nagu sotsiaalteadustes ikka, tuleb püstitatud hüpotees ju kuidagi tõestada.

Ei saa öelda, et igav oleks olnud, kuid veidi nõutu oli küll saalis istuda. Ühe soojema noodina jäi kõlama see, et Südi, kes alul vist gayst näitleja Tammet veidi pelgas, oli proovide käigus juba niivõrd kohanenud, et nõustus temaga ühele pildile tulema. Kes teab, ehk hargneb seal lava taga muudki lahti.

ARVUSTUS

«Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised»

Idee ja lavastus: Tiina Sööt

Tekst: Aet Kuusik

Laval: Anna-Liisa Reppo, Merike Kaunissaare, Andrus Tamme, Helen Vaher, Olev Südi

Esietendus Vabal Laval 22. oktoobril