Miks sa ilma biitideta, ehk siis ambient-plaadi tegid, räägi natuke protsessist, mis on viinud selleni, et see nüüd olemas on?
See oligi katsetus, et peale tulla ilma pauguta ja niiöelda nurga tagant. Minu ideaaliks on juba pikka aega olnud vanamoelised maratonlood, kus sa võid end unustada tegema või mõtlema mida iganes. Taustaks eriti hea, ajataju võiks kaduda. Ja muuseas, aeg jääbki seisma, kui muusikat kuulata.
Miks sa plaati suuremas tiraažis ei väljasta?
Pole nõudlust. Ega ka vajadust - tahtsin vaadata, kes seda materjali tõeliselt tahavad. Ma olen väsinud äraolevatest suhtlusvormidest ja anonüümsest võrgutamisest.
Miks plaadi pealkiri on XXmagick, mida üks või teine sulle selles osas tähendab?
Eks ta muidugi paras sonimine on; kollaaž fantaasiamaailmatest, korraliku sõiduga. Argikoodi on juba ilma muusikatagi väga palju. Hästi hea ja mugav on see artistipoolne ettekirjutus aga lõpuks, kedagi ei huvita - ükski artist et kujuta ette ka, mida tema loome saatel tehakse.
Plaadi esimene pool meenutab mulle tihtipeale The Orbi, plaadi teine pool muid asju ka, ma ei tea ega oska veel öelda, milline on Djerro ambient-käekiri. Mis sa sellise jutu peale kostad?
Orb oli rohkem selline sämplisepp, minu muster on monotoonsem ja põhineb transilaadsetel skelettidel. Nagu mingid lugude jäänukid ja järelkaja, kus on mõtteruumi hästi palju. Ma ei tahtnud olla väga intensiivne.