Need filmid ja näitlejad võistlevad Euroopa parimate hulgas

«Noorus» kandideerib viiele Euroopa filmiakadeemia auhinnale. Foto: Kaader filmist

Ei ole sugugi lihtne ennustada, kes võidab tänavu aasta parima Euroopa filmi tiitli. See sai selgeks, kui Euroopa filmiakadeemia avalikustas nädalavahetusel oma auhindadele kandideerima jäävate linateoste nimekirja.

Juba ette oli teada, et valimises ei osale mitteingliskeelse filmi Oscari favoriit, Ungari film «Sauli poeg», samuti tänavuse Cannes´i filmifestivali võitja, Prantsuse film «Dheepan» - väidetavalt piraatluse kartuses ei olnud nende tootjad nõus oma filmi paljundama ja neti teel rohkem kui 3000 akadeemia liikmega jagama, nagu nõutud.

Nii hakkavad aasta parima filmi kategoorias võitu püüdma Roy Anderssoni «Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle», Deniz Gamze Ergüveni «Mustang», Grímur Hákonarsoni «Jäärad», Yorgos Lanthimose «Homaar», Sebastian Schipperi «Victoria» ja Paolo Sorrentino «Noorus».

Üllatavaim – positiivses mõttes - selles valikus on Islandi film «Jäärad». Puudujatest hakkavad silma Miguel Gomese «Araabia ööde» triloogia ja Nanni Moretti «Minu ema».

Enim on kuue põhikategooria peale kokku nominatsioone Paolo Sorrentino «Noorusel», lisaks parima filmi omale veel režissööri-, stsenaristi- ja näitlejatööde (Michael Caine ja Rachel Weisz) eest. Nelja nominatsiooniga järgnevad «Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle» ja «Homaar». Viimane on juba pälvinud Euroopa filmiauhinna kostüümikunstniku töö eest.

Just nende kolme vahel ennustatakse tulist konkurentsi, millesse võib sekkuda ka «Mustang» - üks neist filmidest, millele on juba ette pakutud Oscari nominatsiooni.

Eelvalikusse kuulus kokku 52 linateost.

Eesti kinolevis on juba linastunud «Noorus», «Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle» ja «Victoria». «Homaari», «Jääri» ja «Mustangi» näitab PÖFF.

Võitjad kuulutab Euroopa filmiakadeemia välja 12. detsembril Berliinis.

EUROOPA FILMIAUHINDADE NOMINENDID

Aasta film

«Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle» (rež Roy Andersson), «Mustang» (rež Deniz Gamze Ergüven), «Jäärad» (rež Grímur Hákonarson), «Homaar» (rež Yorgos Lanthimos), «Victoria» (rež Sebastian Schipper) ja «Noorus» (rež Paolo Sorrentino)

Aasta komöödia

«Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle» (rež Roy Andersson), «Perekond Bélier» (rež Eric Lartigau) ja «Uhiuus testament» (rež Jaco Van Dormael)

Aasta režissöör

Roy Andersson («Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle»), Yorgos Lanthimos («Homaar»), Nanni Moretti («Minu ema»), Sebastian Schipper («Victoria»), Paolo Sorrentino («Noorus») ja Małgorzata Szumowska («Keha»)

Aasta naisnäitleja

Margherita Buy («Minu ema»), Laia Costa («Victoria»), Charlotte Rampling («45 aastat»), Alicia Vikander («Ex Machina») ja Rachel Weisz («Noorus»)

Aasta meesnäitleja

Michael Caine («Noorus»), Tom Courtenay («45 aastat»), Colin Farrell («Homaar»), Christian Friedel («13 minutit») ja Vincent Lindon («Inimese mõõt»)

Aasta stsenarist

Roy Andersson («Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle»), Alex Garland («Ex Machina»), Andrew Haigh («45 aastat»), Radu Jude ja Florin Lazarescu («Aferim!»), Yorgos Lanthimos ja Efthimis Filippou («Homaar») ja Paolo Sorrentino («Noorus»)

Aasta dokumentaalfilm

«Süüria armastuslugu» (rež Sean McAllister), «Amy» (rež Asif Kapadia), «Tantsides Mariaga» (rež Ivan Gergolet), «Vaikuse nägu» (rež Joshua Oppenheimer) ja «Toto ja tema õed» (rež Alexander Nanau)