Kolditsa uuslavastuse staar on kaagutav kana

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Niinemets lavastuses "Keegi ei räägi koeraga normaalselt"
Tõnis Niinemets lavastuses "Keegi ei räägi koeraga normaalselt" Foto: Von Krahli teater
  • Krahli uuslavastuses on ülimalt lahedaid hetki, kuid ka igavust
  • Uue juhiga Krahl liigub vanadele fännidele juba tuttavat rada
  • Tõnis Niinemets teeb lavastuses "Keegi ei räägi..." suurepärased rollid

Von Krahli teatri uue kunstilise juhi Mart Kolditsa lavastus on üks suur kulbitäis eesti ühepajatoitu, kus on mõnusalt pehmeks haudunud liha, porgandid ja kaalikas, aga ka mõni ebameeldivalt võdisev pekitükk ja nähtamatu pipratera, mis nagu kiusu pärast hamba alla satub.

Niisiis, lavastuses «Keegi ei räägi koeraga normaalselt» on ülimalt lahedaid hetki, leidlike ja sketše, kui ka lappama minevaid stseene. Lavastuse kõige suuremaks inspiratsiooniallikaks on tegijate kinnitusel elu kõige igavamad ja tavalisemad hetked. Sellest ka võrdlus ühepajatoiduga.

Koldits tahtis teha lavastust iseenesestmõistetavusest, nii lihtsatest asjadest, et paha hakkab. See tal ka õnnestus. Sest küsimusele, millest lavastust räägib, on võimatu vastata teisti, kui et unistusest ja argihetkedest, elust. Paha ei hakka saalis aga kordagi. Kohati igav küll.

Kõik saab alguse aga ühest sügisest suvepäevast või siis suvisest sügispäevast, mil saali siseneva publiku võtab vastu ümber ufogrilli (suurepärane metafoor meie tänasele argi(peo)reaalsusele!) kogunenud seltskond: Jim Ashilevi, Kertu Moppel, Tõnis Niinemets, Mehis Pihla.

"Keegi ei räägi koeraga normaalselt" lavastuses mängivad Mehis Pihla, Kertu Moppel, Tõnis Niinemets ja Jim Ashilevi. Foto Von Krahli Teater 

Juuakse õlut ja loetakse üksteisele ette kohviku Maiasmokk külalisteraamatut, ammuste aegade FBd. On grilli, on tšilli. Ruumis valitseb sundimatu õhkkond, lausa nii sundimatu, et tahaks esimesest reast hüüda Ashilevile, et tema raamat «Kehade mets» on hea.

Igast seltskondlikust mängust (isegi tagarääkimisest, sest mida muud külalisteraamatu sissekannete üle itsitamine on) tüdinetakse ja nii lööb grilliseltskond paksu tellise pauguga kinni. Ühteäkki elustuvad Krahli laval hoopis teised lood, kujutletav muutub reaalsuseks, voodilinast, põrandaharjast ja mopivarrest valmib Pallas Athena kostüüm, prožektoritest autotuled, taaruv kõnnak viib kuule jne. Maailm muutub, moondub, haarab, peibutab ja peletab.

Ootamatult katkestab grilliseltskonna lõbusad heietused tihe äiksevihm. Krahli saalis küll vihma ei saja, lihtsalt elekter «läheb ära», lumm kaob ja asemele astub asjalik argine askeldamine.

«Keegi…» koosneb iseseisvatest lühilugudest, lavalistest novellidest, mis on sisuliselt ja ka lavalise stiili poolest üksteisega väga lõdvalt seotud või peaaegu sidumata. Kusjuures tegemist on lavastusega, mis muutub mälus aina paremaks, sest ununevad venivad minutid ning meelde tulevad vaid eredad stseenid – laval ringi tuterdavad kunstkarusnahamütakatest surikaadid, stroboskoobi  valgusvihkudes võimlemisdisko sinimustvalge lipuga, tuletõrjuja elukutsest unistanud poisi monoloog, keevitusaparaatide sädemetest sündiv tähistaevas ning rüütel Günther päästmas süüta neitsit / Pallas Athenat.

Surikaadid lavastuses "Keegi ei räägi koeraga normaalselt" Foto Von Krahli Teater

Kuigi pealkirjas sai väidetud, et lavastuse täheks on kana, spole see päris õige. Lisaks karvasjalgset kakku meenutanud kaagutavale kanale (pole teada, kas nähtud etenduse ajal oli laval kana Siiri või Viivi) – kes tegi laval suurepärase postdraamatilise rolli! – oli lavastuse päikeseks Tõnis Niinemets. Stseenid Niinemetsaga olid energilised, terviklikud ning parajalt doseeritud üle võlli mängu ning naljaga.

Mehis Piha ja Tõnis Niinemets lavastuses "Keegi ei räägi koeraga normaalselt" Foto Von Krahli Teater

Lavastusega «Keegi…» ei keerata Krahlis uut lehekülge, vaid jätkatakse ekslevat rännakut teel, kus maamärkidena kõrguvad näiteks sellised lavastused nagu «Budapest», «Von Krahli muinasjutud», «Kuidas võideti lääs», «Life is very hard», «Sinihabe» jpt.

Otsinguline ja sundimatult vaba õhustik, reaalsuse ja ebareaalsuse, argisuse ja kujutlevaga mängimine muudab tüki «Keegi ei räägi koeraga normaalselt» põnevaks ja eksperimenteerimist väärivaks lavastuses. 

Kertu Moppel lavastuses "Keegi ei räägi koeraga normaalselt"  Foto Von Krahli Teater

ARVUSTUS

«Keegi ei räägi koeraga normaalselt»

Lavastaja Mart Koldits

Näitlejad Jim Ashilevi, Kertu Moppel, Tõnis Niinemets, Mehis Pihla

Esietendus Von Krahli teatris 31. oktoobril

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles