Peidetud seks ja vägivald Pärnus

Foto: Gabriela Liivamägi

Endla teatri uue loomingulise juhi Ingomar Vihmari avalavastus on õnnestumine. Seetõttu tasub kindlasti sõita Pärnu ja võtta kavva «Tramm nimega Iha». Esiteks on Tennessee Williamsi kultuslik näidend jätkuvalt vägagi aktuaalne, teiseks teevad lavastuses võimsa rolli Kleer Maibaum-Vihmar ja Priit Loog.

Vihmar on öelnud, et võttis näidendi ette just Kleer Maibaum-Vihmari pärast. Õigesti tegi. Silmakirjalik, südamlik, valelik, hooliv, peenutsev, eputav, naiselik, flirtiv – seda loetelu võiks siin veel paar rida jätkata, sest Maibaumi Blanche’is on tuhat nägu ja kõik need näod on Blanche. Kleer Maibaum-Vihmar mängib salajoodikust vanapiiga inimlikuks ja mõistetavaks.

Blanche’i salakavaliku oleku kontrastiks on Kati Ongi mängitud Stella, lihtne ja tugev naine, kes väikesed ja suuremad ebameeldivused endale sobivaks valetab. Vihmari lavastuses on Stella Blanche’i vari (aga mitte varjus!), sest tegelikult polegi need kaks õde teineteisest nii väga erinevad ja võib-olla just see peegelpildi äratundmine hoiabki neid kahte koos.

Kontraste pakuvad ka Priit Loogi Stanley ja Märt Avandi Mitch. Loomulikult on Loog macho’lik ürgmees, kes tapab paljaste kätega lõvi, ning suurema vere kätelt maha rapsanuna haarab sülle naise, kellele sosistab kõrva õrnusi. Metsik ja kirglik mees, kes lihtsalt peab Blanche’i paika panema, endale saama. See on puhas sport. Aga ka seks.

Mehed Stanley köögis kaarte tagumas tuletasid aga meelde nädalavahetuseks Soomest koju tulnud ehitajaid. Teate küll neid, kes naise palve peale osta lapsele see või teine vajalik asi poest välja tormavad ning järgneva ööpäeva pummeldades linnas pinget maandavad, kinkides baaridaamile kõige kallima pudeli šampanjat. Selle kõige keskel püüab kohaneda ja olla «õige mees» Avandi Mitch, haige tiivaga linnuke, kes kunagi ei suuda kotkana lennata.

Vihmari «Tramm nimega Iha» on elutoakõlblik, kus jõhkrusega publikut ei šokeerita – varjatuks jääb vägivald, vägistamine. Ent siiski pole tegemist kohitsetud lavalooga, jälkus ja julmus, alatus ja valu on lavastuses tunda ka verd näitamata.

Vihmari lavastuse ainsaks puuduseks on kujunduslik lahendus, mis surub näitlejad lavasügavusse ning eeslavale astutakse vaid viimases stseenis. Kogu tegevus toimub näitlejate sammude rütmis kõikuvas papist nukumajas, kus puuduvad kaitsvad seinad-katus. Võib ju oletada, et tegemist on lavastaja ja kunstnik Liina Undi kontseptuaalse lahendusega, mis peaks vaatajatele vägagi selgelt näitama Williamsi tegelaste armetut ja ebaturvalist olukorda, argimurede rõhumist ning lootusetust. Kuid tulemus on hoopis see, et pime Endla lava neelab näitlejad, nende miimikat pole näha ning saali tagumises otsas tuleb kuulmiseks sageli kõrvu kikitada.

ARVUSTUS

Tennessee Williams «Tramm nimega Iha»

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar

Tõlkija Jaak Rähesoo, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur

Muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar

Videokunstnik Argo Valdmaa

Osades Kleer Maibaum-Vihmar, Kati Ong, Karin Tammaru, Märt Avandi, Priit Loog, Ago Anderson, Ahti Puudersell, Ando Loosaar, Roland Leesment