Omal jõul läbi sovettide maa

Eduard Kotšergin, «Trellidega ristitud»

FOTO: Petrone Print

«…need on mälestused poisikeselt, kes koos paljude teiste katsealustega sattus hulga aastaid elama võidumarsi saatel märatsevate sovettide maal koos kogu juurdekuuluva kamarajuraga.» Nii juhatab oma raamatu sisse Eduard Kotšergin, hilisem Peterburi G. Tovstonogovi nimelise Suure Draamateatri peakunstnik.

NKVD arreteeris Kotšergini isa, nagu ta ise ütleb, «küberneetika pärast». Selle ehmatuse tõttu sündis autor kaks kuud enne aega. Poisike pisteti peagi NKVD kasvatusmajja Leningradis, kust ta sõja puhkedes koos saatusekaaslastega Omskisse evakueeriti. Stalini-aegne lastekodu pole mingi meelakkumine, aga NKVD oma on selles põrgus veel paar ringi sügavamal.

Platnoide leksikast pärit pealkirjaga raamat jutustab eelteismelise poisikese põgenemisest Omskist tagasi kodu ja matka Bronja poole. Teel kohati sadiste, staliniste, kotipoisse, kerjuseid, patsaane, platnoisid ja paari head inimest. Enamik elust käis raudteel, perioodiliste vahepeatustega lastekodudes, kuhu teeline kinni kukkudes saadeti või kuhu ise talve eest peitu puges, et siis kevadel jätkata teekonda emakese poole.

Tagasi üles