Kuidas saada iseendaks?

Jim Ashilevi. Foto: Andres Haabu

Kui arvate, et ühes tavalises ja peaaegu probleemivabas kodus kasvanud lapse elu on lihtne, siis eksite rängalt. Iseendaks saamine, sõprade leidmine, armumine pole kerge, seda näitab väga ilmekalt Jim Ashilevi täiskasvanuks saamisest rääkiv raamat «Kehade mets».

Väikeses formaadis raamat peidab lahedaid, vahel valusalt julmi, kohati piinlikke ning häbiväärseid, ent ka ilusaid pisilugusid. Kui palju sellest haaravast jutustusest on autobiograafiline, pole oluline, pihtimus, mida Ashilevi lugejatega jagab, on universaalne.  

«Kehade mets» räägib tänapäeva Eestist. Raamatu esimestel lehekülgedel on Ashilevi jutustuse kangelaseks Tallinnas elav rüblik, poiss, kes iseenda sõnul polnud hea: «niipea, kui jalad juba kandsid ja käed allusid tahtele, hakkasin piire ületama (lk 5)». Pisut üle 200-leheküljelise raamatu lõpus on jõutud aastasse 2013 ja sellest poisikesest on saanud ülikoolis magistrikraadi kaitsnud noormees.