Aja auk. Richard Hell ehk väike New Yorgi pungisõnastik

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Richard Hell
Richard Hell Foto: Kuvatõmmis

18. november 1976 – New Yorgis asuva klubi CBGB lavale ronis esimest korda Richard Hell and Voidoidsi nime kandev bänd. Mõistagi esitasid nad ka oma kuulsaima loo «Blank Generation». Nii void kui blank tähendavad inglise keeles tühjust.

Richard Hell – tegi alguses ansamblit Neon Boys, millest mõne aja pärast sai Television, mis oli üks paremaid ja tuntumaid New Yorgi new wave-bände. Selle asutas Richard Hell koos oma vana sõbra ja mõttekaaslase Tom Verlaine’iga. Nende sõpruse üks nurgakive oli armastus mõne prantsuse sümbolistliku poeedi, nagu näiteks Arthur Rimbaud’ või Paul Verlaine’i vastu, keda hüüti ka «neetud poeetideks». Richard Hell võttis oma nime Rimbaud’ raamatu «Hooaeg põrgus» järgi ja Verlaine siis mõistagi Paul Verlaine’i järgi.

Television – bänd, mis sülitas Richard Helli välja, kuid tegi seda viisakalt. Hell osutus nende jaoks liiga agressiivseks ja nad ei tahtnud esitada Helli lugu «Blank Generation». Hell: Teeme täna «Blank Generationit» ka?! Verlaine: täna ei tee, võib-olla mõni teine kord!

Television harrastas hõljuvamat ja lendlevamat sorti new wave-muusikat. Richard Helli asendas Televisionis bassil Fred Smith, keda ei tasuks segi ajada MC5-i kitarristi Fred «Sonic» Smithiga, kes oli Patti Smithi abikaasa, kes omakorda deitis ka Tom Verlaine’iga.

Maakad, kes sattusid linna – nii Richard Hell kui ka Tom Verlaine olid maakad. Verlaine kasvas kuskil Delaware’i osariigis ja Richard Hell ei kusagil mujal kui Kentuckys.

Soeng – Richard Hell oli üks esimesi, kes muutis taas popiks sellise soengu, nagu kandis Arthur Rimbaud, kes teadupärast kirjutas oma absoluutse maailma kirjandusklassikasse kuuluva loomingu teismelisena ja läks siis Abessiiniasse orjakauplejaks. Rimbaud kirjutas ka nii: «Ma kõnnisklen, käed põhjatuman taskun / mu seljan ideaalseks kulund palit / käin taeva all ma, muusa väljavalit / ja toredaisse armuunedesse laskun.» («Mu boheem»)

Kõige lihtsam on kirjeldada Helli soengut nii: pea on sassis ja katkutud moega ja nüüdseks olete te kõik sellist soengut juba miljon korda näinud. Aga sel ajal ei oldud.

Ja pangem nüüd hästi tähele – mitte ainult soeng ei olnud Hellil hektiline, vaid nagu ta on ka ise öelnud: «Ma olin esimene, kes kandis laval katki rebitud särki.» Tõepoolest Richard Hell kandis laval esimesena katki rebitud särki, mida hoidsid koos haaknõelad. Richard Helli vanaema: kas koer tõmbas särgi lõhki?

Malcolm McLaren – Sex Pistolsi mänedžer ja New York Dollsi (osa selle bändi liikmeid tegid Helliga bändi Heartbreakers) fänn. Näeb New Yorgis Richard Helli look’i ja tal hakkab idanema mõte. Varsti saab maailm teada Johnny Rottenist, Sid Viciousest, ansamblist Sex Pistols, Vivienne Westwoodist ja paljust muust.

«Blank Generation» – I belong to the blank generation / I can take it or leave it each time, laulis Richard Hell. Blank (tühi) oli Helli edasiarendus Beat-generatsioonist. Richard Hell: «Tühi tähendab seda, et sa saad teha endast seda, mida tahad, saad tühiku ära täita, sa võid jätta ootustele vastamata.»

Tühi nägu – «Ja kui ma vaatan seda tühja nägu, mis närib seda närimiskummi, idiootlikult tühja nägu, enesega absoluutselt rahulolevat nägu, siis küsid küll, kus siin veel see inimene on? Kas see on inimene?» Kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laigna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles