Reet Aus parandab maailma kunsti keeles

Kristina Herodes
, moetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Mood on vaid üks tahk
  • Ideaalne lava
  • Lihtsad pilvemotiivid
  • Võimas, haarav ja vahetu

Reet Aus koputab uue, minimalistlikult liigutava moekontsertiga «Trash to Trend» kõigi meie südametunnistusele. Mis su kapis on? Milliste maailmamürgitajate rõivaid sa kannad? Kas suhtumine «pole minu mure» on tänapäeva maailmas, kus kõik on kõigega seotud, üldse võimalik?

«Trash to Trend» 20. ja 21. novembril Kultuurikatlas

Loojad ja esitajad: Anne Türnpu, Eva Koldits, Hendrik Kaljujärv, Jarek Kasar, Kärt Johanson, Maret Mursa, Reet Aus ja Tõnis Mägi. Videokunstnik: Emer Värk.

(Lisatud video on salvestatud peaproovi ajal 20. novembril. Tõnis Mägi ei kanna etenduses kasutusel olevat särki). 

Moeloojate glamuurses meres seilab Reet Aus täiesti omaette nähtusena. Õieti oleks isegi ülekohtune teda üksnes moekunstnikuks nimetada. Aus on selge ja julge missiooniga maailmaparandaja, kelle relvaks on kunst, täpsemalt emotsioonide loomise kunst. Mood on selles kollaažlikult kokku pandud loomingus vaid üks tahk teatri, tunnete ja elamuste kõrval.

Ning visuaalsete vaatemängudega asi ei piirdu – Ausi huvitavad reaalsed teod ja märgatavad muutused. Miniatuursest sõdalasest mõjuvõimas ärinaine sõuab tulemuslikult ja pärituules vastuvoolu.

Ükskõik kui sügavalt ka oma mälukurdude vahel kaevata – ei meenu ainsatki juhtu, mil Aus oleks moodi näidanud tavalise moešõu vormis. Isegi eneseotsingute perioodil EKAs olid rõivad alati sümbioosis sõnumi, draama ja publiku kõnetamisega.

Seekordne etendus «Trash to Trend» tundub Ausi varasemate vaatemängudega võrreldes isegi staatilisem ja vähemate üllatuselementidega vürtsitatud, kuid jõudis oma lihtsuses isegi otsesemalt kohale. Kõnetav, puudutav ja raputav saab olla ka butafooriat ja tulevärki kaasamata.

Häälematerjali fantaasiarikas kasutamine ja rütmielemendid on aga ilmselt see, mida Ausi loomingu ettekannetest juba oodata osatakse. Saal kuulas hinge kinni pidades ja plaksutas püsti seistes.

Kultuurikatla uus Black Box saal lõi oma askeetliku, avara ja inspireeriva ruumiga sündmusele ideaalse ümbruse. Etendust siduvaks liimiks oli helikeel, mis oli igati proportsioonis pealkirjas väljalubatud liitsõnaga moekontsert. Moe – siin on vaid kolm tähte kontserti kaheksa vastu!

Moodi nägi mõistagi ka: kõik artistid laval kandsid Ausi pilveteemalisi, upcycling’u põhimõttel disainitud rõivaid. Ehkki suurem osa elamusi anti edasi istudes, oli kavas ka moeetenduse element, kaks kostüümivahetust ja paar tantsusammugi.

Ausi looming oli väga askeetlik – minimaalses gammas lihtsad pilvemotiivid ja hele-tumeduse mängud. Keha mitte ülemäära eksponeerivad, pigem kaitsvasse kaissu võtvad vormid.

Mood kui nähtus on pillav, ennastimetlev ja väga fassaadlik. Ausi looming aga just kulisside taha jääva maailmaga tegelebki. Kui upcycling’u protsess ülemäärast ilutsemist ei võimalda, tuleb sellest lihtsalt loobuda. Ka Ausi rõivaste kandja soovib ilmselt, et tema rõivaste kaudu esitletav isiksus ja maailmavaade jätaks varju niisama ihaldusväärseks objektiks olemise.

Muusikaline tervik oli võimas, haarav ja vahetu. Lina-itk oli heas mõttes ehmatavaks alguseks, Emer Värgi hiigelekraanilt edastatud videosõnumid aitasid jutustatava loo mõjusamalt inimesteni tuua. Inspireerituna puuvilla- ja tekstiilitööstuse inimvaenulikkusest, mürgisusest ja julmusest avanes kogu etendus mõistagi süngetes toonides, refrääniks «… algab see õudus jälle otsast peale…».

Domineerivale värvingule sekundeeris irooniavarjundiga Jarek Kasari esitatud «muidu mulle elu ei meeldi, kuid täna on ta jumala hea». Tõnis Mägi võimas hääl pani kuulajatel ihukarvad püsti tõusma nii ürgsete ugri-joigude modernsetes tõlgendustes, retsitatiivis kui ka mantraid ümisedes.

Igal näitlejal-lauljal laval oli sujuva kergusega käest kätte käiv roll eeslaulja, ehmataja või disharmoonia tekitajana. Lavatiimi teineteisemõistmine ja võrratu koostöö kandus edasi saali ning lisas igale lendu lastud sõnale, lausele ja mõttele täiendavaid veenvuskraade. Kontserdil oli ka õilis eesmärk – kogu piletitulu läheb Lilleoru Teadliku Muutuse Kunsti Kooli ehituseks.

«Trash to Trend» moekontsert on hingeminev ja ehk lausa maailma avardav elamus igaühele, kes hommikul riided selga paneb ning maiuspala neile, kes tunnetavad ja mõistavad maailma kõige enam kõrvade kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles