Lastefilm: väike prints ja väiksed kastid linna serval
Galerii ja video

«Väikese printsi» animafilmis on hästi omavahel põimitud tänapäevane tormamine ja üleplaneeritus õpetliku ja siira printsilooga. Omamoodi ilmekalt võiks filmi kaasaegset teemaliini edasi anda «Väiksed kastid» Peeter Tooma repertuaarist. Seda nii kujundlikult ühetaoliste majakeste poolest selles linnajaos, kuhu Väike Tüdruk (ka 017) emaga kolib, et heasse kooli sisse saada, kui ka sellesama eesmärgi pärast – «lapsed näevad palju vaeva, kuni uksed avab ülikool / seal nad kaovad kastidesse, joondu, valvel, parem pool».

Midagi ei selgu Väikese Tüdruku isa kohta, küll aga saadab ta tütrele igal aastal kingiks klaaskuuli suurlinnamajadega. Paistab, et isa on perest eemale viinud niisamuti tööle «pühendumine». Emal, kes töötab finantsvaldkonnas, on pidevalt kiire, ent ta on valmis kasvõi nahast välja pugema, et tütar saaks linna parimasse kooli.

Kui sisseastumine ei õnnestu (sest meeletu tuupimine varjab oma mõtte), kolitakse kooli vahetusse lähedusse, et elukohajärgselt sinna õppima saada. Kas ei tule mitte tuttav ette? Sinna juurde erakoolide poleemika, et kas õpetada kõiki ühe vitsa järgi või mitte... Kuidas joonistada printsile lammast, kes mahuks tema koju?

Selleks, et plaanitavasse kooli täielikult sobituda, tuleb tüdrukul end põhjalikult ette valmistada ning kella pealt ema seatud päevaplaani järgida. Tüdruk täidab ülesandeid, ema kontrollib. Ei ühtki kõrvalekaldumist, ei midagi saatuse hooleks. Ei ühtki oma mõtet. On aeg suureks saada.

Ja aega sõprade jaoks? Aasta pärast neljapäeviti, nii umbes pool tundi. Siis tulebki mängu Väikese Printsi lugu. Kõrvalmajas (ja sugugi mitte kastikeses!) elav endine lendur teeb tüdrukuga sõprust ning tutvustab talle maailma, kus kõik on võimalik. Kui naaber sõidab lennukiga kogemata majja sisse, lõhkudes selle, annab ta pärast hüvitiseks suure purgitäie münte.

On lausa sümboolne, kui raha seest leidub üks lill, üks prints, üks teokarp, üks mõõk, üks klaaskuul. Ja nii põimubki linaloosse osavalt juba raamatust tuttav lugu koos olulisemate tsitaatidega, nagu näiteks «üksnes südamega nähakse hästi» ja lisaks filmi põhisõnum – «suureks saamine ei ole probleem, unustamine on.» Teisalt tuuakse tänapäeva printsiloost tuttavad tegelased-tüpaažid asteroididelt.

«Väike prints» sobib imehästi jõulueelsesse aega, et panna järele mõtlema, mis siis elus on ikka tähtis. Kel vähegi aega, mingu kas või üksi filmi vaatama (sobib suurepäraselt ka täiskasvanutele), kel julgust (peeglisse vaadata), teeb seda koos lastega! Minu teises klassis õppiv tütar võttis pärast filmi veel samal õhtul raamatu kätte, sest mõnigi asi sai tänu filmile selgemaks. Ja kui ise tahtsin mõnda kohta meelde tuletada, siis hästi ei tahtetud mulle oma lektüüri käest anda.

Mulle kui lapsevanemale mõjus see laupäeva varahommikune kinoskäik aga Kosmose suhteliselt tühjas saalis kui mõnus meditatsioon (kiitmata ei saa jätta ka kergeid ja mugavaid 3D prille!), kõrvu paitamas Hans Zimmeri muusika. Filmist inspireerituna otsin ma ilmselt õige pea välja ka need lakke kleebitavad helendavad tähed, lastetuppa.

«Väike prints», 106 minutit
Lavastaja: Mark Osborne
Filmitegelastele annavad eestikeelse hääle Lembit Ulfsak Aviaatorina, Mirtel Pohla Emana, Andero Ermel Printsina, Haide Männamäe Roosina, Indrek Sammul Rebasena, Raimo Pass Maona, Margus Tabor Uhkeldajana, Ain Jürisson Kuningana, Lauri Saatpalu Koolmeistrina ning Indrek Taalmaa Ärimehena ja Madli Krõõt Maaste Väikese Tüdrukuna.

Kinodes alates 27. novembrist.

Tagasi üles