Elu kui sünonüümide valimine

Hele Kõrve Kaelkirjanikuna Tallinna Linnateatri lavastuses «Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus». Foto: Siim Vahur/Tallinna Linnateater

Kaelkirjaku ja Karu hoogsad seiklused suurlinna ohtlikel tänavatel, sattudes veel lõpuks Musta Pantri küüsi... Kõlab kui lasteraamat. Vihjed «Väikesele printsile», «Alice’ile Imedemaal» või «Džungliraamatule» on küll kohased, kuid Tallinna Linnateatri uuslavastus «Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus» pole mingi lastelavastus.

Linnateatri pigem angloameerikaliku repertuaari taustal on tunnustatud portugali näitleja, lavastaja ja näitekirjaniku Tiago Rodriguese 2011. aastal kirjutatud näidend erandlik. Pigem psühholoogilist ja realistlikku lavastusstiili eelistava lavastaja Diana Leesalu seekordne lavastus on oma mitteargisuses ja tõstetuses üllatav.

Samas ei ole lavastus midagi šokeerivalt teistsugust, et see peaks Linnateatriga harjunud publikut kuidagi peletama. Lausa vastupidi. Lavastus on mõnus täiendus «Aju jahi» kriminulli või Tammsaare-lavastuste austajaile. «Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus» mõjub kui sõõm värsket õhku.