Kõnelevate piltidega raamatud

Alice Pantermüller «Minu Lotta-elu. Pungil täis küülikuid»

FOTO: Raamat

Lastekirjanduse aias toimetades kohtab päris sageli raamatuid, kus pildid topivad oma nina teksti tegemistesse ja kui nad raamatust minema kõnniksid (oletame, et niisugune temp osutub võimalikuks), siis kaotaks lugu suure osa oma tähendusest ja sõnumist. Nende jaoks, mis pole traditsioonilised pildiraamatud ega tavapärased koomiksid, on ka oma mõiste välja mõeldud – graafiline romaan. Kõlab pidulikult, kas pole?

Tellijale

Selget-ranget määratlust graafilisele romaanile ei leiagi. Sille-Liis Karmi bakalaureusetöö järgi on see läbiva loo ja arenevate karakteritega mahukas koomiks. Kataloog Ester pakub märksõna alla peale pildirea vormi valatud «Biitlite», «Sineli» ja «Videviku» ka Brian Selznieki «Hugo Cabret’ leiutist» (kus täiesti eriliselt toimiva pildimaailma kõrval on kõva ports teksti lugemiseks) ning eelteismeliste seas menukaid äpardi päevikuid, mille igas lõigus joonistus või paar.

On kirjanikke, kes arvavad (ja neil võib ka õigus olla), et kaasaja laps on võimetu lugema pikka teksti. Lehekülg olgu nagu arvutiekraan pilte täis! Sestap otsitakse tuge kunstnikult (kui kirjanik ise ei söanda kätt proovida), kellega koos lugu jutustada. Sellised raamatud teevad lugemise tõesti hõlpsamaks ja parimates neist ei jäeta lihtsustamise huvides kõrvale allteksti ning sügavamat sõnumit.

Tagasi üles