Arvustus: Pariis, poolteist nädalat hiljem

Lein neljandal päeval pärast Pariisi terrorirünnakuid. Foto: SCANPIX

«Terror Pariisis» BBC 2015
Eetris 23. novembril kell 22.10 RTV sarja «Välisilm esitleb»

Vahel on imekspandav, kui kiiresti ragisevad meediamasina hammasrattad. Vähem kui kaks nädalat tagasi vapustas maailma Prantsusmaa pealinna Pariisi tabanud terrorirünnakute seeria, mille leidis kuulide ja plahvatuste läbi oma enneaegse otsa 130 süütut inimest.

Ning juba on brittide BBC saanud hakkama verivärske dokumentaalteosega äsjase tragöödia ainetel. Kui on raha ja ressurssi, siis miks mitte. Arusaadavalt on «Terror Pariisis»  («Terror in Paris») siiski üsna lühikene, vaid veidi üle poole tunni pikk. Samavõrra mõistetavalt ei suuda selline pakett hõlmata kuigi palju uut ja raputavat informatsiooni. Terve viimase nädala on kogu maailma meedia terrorismist tiine, mida uut siin ikka teada saada?

Ega väga palju ei olegi. Selle asemel on ajakirjanikud John Sweeney ja tema kolleegid püüdnud tabada Pariisi õuduse kvintessentsi. Kaadrid kuuliaukudest akendest ja veristest kõnniteedest? Olemas. Intervjuud pääsenutega ning nende meenutused ärevatest hetkedest? Olemas. Võib-olla mõjuks see kõik palju põnevamalt, kui siinkirjutaja poleks ise veidi üle nädala tagasi samades kohtades kõndinud ja kogu Pariisi vallutanud meeleheidet omaenda silmaga näinud.

Ja ometi: film mõjub õõvastavalt. Vaatamata – aga võib-olla just tänu sellele – et veriseid ülesvõtteid süütutena langevatest film otse ei näita. Kuuleme vaid pauke ja karjeid, näeme ummisjalu tänavale tormavaid inimesi. Vana ja teada nipp: jättes kujutlusvõimele piisavalt ruumi, tundub kõik kordi jubedam kui siis, kui kõik rullub lahti su enda silme ees.

Võib-olla olekski ebaõiglane oodata midagi üdini maadraputavat. Ent kiituseks tuleb öelda, et film pole ainult pelk pisarakiskumine ja emotsioonide peal mäng. Leidub ka analüüsi ja kainet kommentaari. Miks, kuidas ja mis edasi. Nagu kõlab klišeelik tõdemus: hirmule ei tohi alluda. Muidu on terroristid juba võitnud.