Poptimismiteadlaste kvaliteedinäidis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Silvia Urgaskriitik

27. november 2015, 23:59

Carly Rae Jepsen

Emotion

Interscope

Hinne: 4

Viimasel ajal on popmuusika kõvasti oma mainet parandanud. Muusikakriitikud julgevad öelda, et Justin Bieber on lahe, rääkimata Taylor Swifti ülistamisest. Rihanna on uus Tupac, ütles Run the Jewelsi Killer Mike. Poptimism on täies hoos – äkki on asi selles, et mida rahutum aeg, seda muretumat muusikat on inimestele vaja.

Esimesi märke popi cool’iks muutumisest oli minu arust Carly Rae Jepseni «Call Me Maybe» võidukäik 2012. aastal. Boomkati püsikunded hakkasid veidi häbelikult mainima, et jah, muidu ma ju selliseid asju ei kuula, aga see on päris kõva lugu. «Call Me Maybe» oli muidugi selline hitt, millest taastuda on raske. Pesuehtne ühe-hiti-ime, mille sõnu teavad kõik, aga esitajaga läheb raskemaks.

Kommentaarid

Märksõnad

carly rae jepsen

Tagasi üles