/nginx/o/2009/12/15/283090t1hee3f.jpg)
/nginx/o/2015/12/03/4762335t1h43b4.jpg)
Kui ma olin alles väikene mees, siis väisasime kogu perega regulaarselt minu tädi, ema õde. Minu jaoks olid need visiidid alati teretulnud, sest tädimehe raamaturiiulis oli mitu pruuni kartongköidet eestiaegseid kolletunud ja tolmu järele lõhnavaid Jutulehe Lõbulisasid, mida ma siis seltskonnale tähelepanu pööramata isukalt neelama asusin. Tegu oli esimese vabariigi ajal kogutud järjejuttudega, kus igas loos oli värve säästmata kirjeldatud Hea võitlust eri kaliibris Pahaga – alates brutaalsetest ja südametutest roimaritest kuni kuritegelike geeniusteni. Lugedes B. Akunini viimast eestikeelset tõlget «Planeet Vesi», kerkisid kõik need aastakümnetetagused mälestuspildid elavalt mu silme ette. Sedavõrd täpselt ja haaravalt oli autor (või tõlkija Veronika Einberg) tabanud tolleaegsete ajaviiteromaanide stiili ja väljenduslaadi.