Island ei väsi üllatamast

Fúsi - mees nagu mägi, vunts piimane. Foto: Kaader filmist

Mitte ainult head muusikat ei tule sealt väikeselt Islandilt, ka häid filme, ja lausa ridamisi. «Süütuse mägi» on üks viimastest, lugu 40ndates eluaastates, aga ikka veel süütust, ema juures elavast napisõnalisest mehest, kelle ujedus on pöördvõrdeline tema kerekusega.

See jutt kõlab nüüd peaaegu nagu Hollywoodi komöödia, mingi «40-aastane neitsi», aga hoidku selle eest. Dagur Kári väntab ikka realistlikku, klassikalist, mõningate komöödiliste elementidega põhjamaist draamat, kaugeltki mitte nii väljakutsuvalt elust suuremat. Aeglaselt, süvenevalt – ja mis peamine, jäägitult kaasa tundma panevalt – juhatab ta vaataja Fúsi-nimelise flegmaatilise mehemüraka ilma eriliste sündmusteta ellu. Fúsi nimelt on seda tüüpi inimene, kes pigem väldib toda päriselu, pagedes nagu suur laps omaenese mängude maale, ja lastega saab ta ka palju paremini läbi. Mis mõistagi äratab nende vanemate kahtlusi teatud kalduvuse osas, nagu me rikutud maailm sellistel puhkudel varmas tegema on.

Fúsi ja Sjöfn – naine, keda ta juhuslikult kohtab ja kelle mõjul Fúsi võtab vastu otsuseid, mida ta veel kunagi võtnud ei ole – oleksid justkui needsamad autsaiderid, keda me nii hästi tunneme Aki Kaurismäki loomingust, kõik need tavalised, lihtsat tööd tegevad inimesed, keda muidu tähelegi ei panda või kellest ikka ja jälle üle sõidetakse.

Südamlik ja natuke kurb, aga igati lootusrikas film võiks kujuneda tõeliseks publikumagnetiks, kui laiem publik vaid tõenäolisest Islandi filmide kompleksist üle saaks. Ainuüksi nende piimaste vuntsidega Gunnar Jónssoni pärast, kes Fúsit mängib. Küll on hea mõelda, et juba jaanuaris jõuab meie kinoekraanidele järgmine Islandi film – «Jäärad». Soovitan ka seda soojalt.

UUS FILM KINOLEVIS

«Süütuse mägi»

Režissöör Dagur Kári

Island-Taani 2015

Alates 11. detsembrist Eesti kinolevis