Võilillepeet

Peeter Sauter «Lapsepõlvelõhn» Foto: Raamat

Aastaid tagasi võtsime kord Peetriga tema köögis viina. Peetril oli pähe tulnud, et tal homme vaba päev ja nii see läks. Tiksusime tasakesi, vahepeal käisime kaemas, mis lapsed teevad. Täiesti viisakalt pahandust, mõistagi. Ükski laps ei taipa, et pahandust tehes ei tohi vait olla, vanad hallinevate habemetega lapseteadlased saavad kohe aru.

Järgmine päev suurt ei mäletanud. Et mis me rääkisime või tegime. Ainult öine Mustamäe, millest tuli läbi kaaberdada, oli meeles.

Niisiis saadeti Peetrile väike vabandav meil – anna andeks, kui miskit nihu läks. Peeter vastas, et temal pole kah muud mälestust, et kuidagi kerge ja helge oli olla.