Eesti Pillifond loob eesti interpreetidele võimaluse vääriliseks eneseteostuseks

Stradivariuse viiul Foto: SCANPIX

7. detsembril asutati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond, mille eesmärk on Eesti helikunsti toetamine ja eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Koostöös erasektori ja -annetajatega soetatakse fondi 1-4 instrumenti aastas, mis antakse interpreedile rendile kuni viieks aastaks. Fondi algkapital on 200 000 eurot.

Kultuuriminister Indrek Saare hinnangul on asutatud pillifond suurepärane näide, kuidas riik ja erasektor saavad koostöös anda kaaluka panuse eesti kultuuri arengusse. „Pillifond loob võimaluse eesti tippinterpreetidel mängida nende andele väärilistel muusikainstrumentidel, mis tõstab veelgi eesti helikunsti silmapaistvust rahvusvahelisel areenil. Mul on tõeline heameel tunnustada ning tänada pillifondi asutajaid ning kutsun siikohal kõiki missioonitundega muusikasõpru sellesse panustama,“ lisas Saar.

„Täna on suur päev Eesti kultuuriloos. Pillifond on meie muusika tulevik, instrumentalistide ja orkestrite ning heliloojate tulevik. Meil on võimalus selle fondi abil soetatud pillidel luua lisaväärtust oma kultuurilukku,“ ütles Eesti Rahvuskultuuri Fondi juhatuse esimees maestro Eri Klas.

„Swedbanki ühiskondlik tegevus toimub koostöös tugevate Eesti organisatsioonidega. Mõnikord on toimivad ühendused juba olemas, kuid oleme mitmeid kordi õla alla pannud ka uute algatuste käivitamisele, et heast ideest sünniksid Eesti elu muutvad lahendused,“ sõnas Swedbank Eesti juht Robert Kitt. „Pillifondi asutajaks tulime põhjusel, et see on suurepärane näide sektorite vahelisest koostööst ja fondi suuremahuline rahastuslik iseloom haakub meie põhitegevusega. Saame tuua sellesse era- ja avaliku sektori koostöömudelisse omaltpoolt finantsnõu ja soovitada seda raha paigutamiseks Eesti kultuuri edasikestvuse missiooni jagavate klientidega, “ lisas Kitt.

Pillifondi asutajaliige, dirigent maestro Paavo Järvi sõnul on loodud pillifond on väga vajalik ja väärt mõte. „See on missioonitundega investeering, mis aitab eesti kultuuri, eesti noori ja eesti muusikat. Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes sellest aru saavad ja seda toetavad. Olen väga õnnelik, et ma saan selle organisatsiooni sünni juures olla ja sellele kasulik olla“, sõnas maestro Järvi.

SA Eesti Pillifond võimaldab Eesti tippvormis olevatel interpreetidel lepinguliselt kasutada kõrge väärtusega või ajaloolise tähtsusega fondile soetatud muusikainstrumente, mis tõstab Eesti muusikutel konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil. 

Vastselt asutatud Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru toonitas, et pillifondi fookuses on eelkõige ajaloolise tähtsuse ja kõrge väärtusega muusikainstrumentide, eelkõige 18.-20. sajandi keelpillide soetamine, maksumusega alates 50 000 eurost. „Esialgu on eesmärk soetada 1-4 keelpilli aastas. Pillide ostuotsused langetab fondi pillide soetamise ekspertkogu, kuhu on kaasatud rahvusvaheline ekspertiis. Konkureerida pilli lepingulisele kasutamisele võivad kõik Eesti interpreedid, otsused langetab Eesti Pillifondi juurde loodav pillide väljastamise ekspertkomisjon“, selgitas Lohuaru.

Pillifondi algkapital on 200 000 eurot, millest poole moodustab Eesti Kultuurkapitali toetus, ning teise poole erainvestorite panus. Fond  võtab vastu annetusi ja investeeringuid. Kultuuriministeerium toetab pillifondi iga-aastase tegevutoetusega 20 000 eurot alates 2016. aastast.

SA Eesti Pillifondi loomine on kooskõlas kultuuripoliitika alusdokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ püstitatud eesmärgiga luua riigi ja erasektoriga koostöös pillifonde, et muusikainstrumentide soetamise, haldamise ja väljarentimisega tõsta eesti muusikute rahvusvahelist konkurentsivõimet.