L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aja auk. Whitesnake ehk hevi kuldsed päevad

Märt Milter
, kriitik
Aja auk. Whitesnake ehk hevi kuldsed päevad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Whitesnake
Whitesnake Foto: Kuvatõmmis

Omaaegse tähtsa muusikatööstuse tegelinski John Kalodneri sõnul nägi David Coverdale rokistaari moodi välja isegi siis, kui Coverdale’il oli taskus üks dollar. Kalodneri suust oli see kiitus, sest teda huvitaski, kuidas asi välja näeb, kuidas miski on presenteeritud. Ta oli A & R- mees. Whitesnake’i valge album, mida Euroopas turustati nimega «1987», oligi üleni presentatsioon- peeglite ja paksu tossu, lamineeritud postrite ja erootiliste videote, permalokkide ja ruumis kantavate mantlite muusika.

Whitesnake’i direktoril, kunagisel Deep Purple’i lauljal Coverdale’il oligi sel ajal taskus ainult dollar ja ta oli üks paras diiva, selline inglise härrasmees. Keegi plaati salvestanutest ei olnud videote tegemise ajaks enam bändis, massvallandamisel lendasid nii suurusehullustusega kitarrist John Sykes (Thin Lizzy), kes soovis rohkem raha, kui ka Aynsley Dunbar (Jeff Beck Group, Journey), kes oli välja valitud 60 trummari seast, ja bassimees Neil Murray (Gary Moore).

Kuigi bassimees ja trummar palju ei tahtnud, polnud neile maksta isegi piskut, sest salvestamine, millega oli alustatud Prantsusmaal, venis ja venis. Coverdale käis vahepeal ka operatsioonil, ja nii see läks. Sykes tahtis plaadile kitarriseina, viitkümmet kitarri, ja lood kukkusid välja nii rasked, et Coverdale ei suutnud neid laulda.

Märksõnad
Tagasi üles