Filmikompaniid jälgivad väga hoolikalt, et enne esilinastust filmi sisu kohta midagi avalikuks ei tuleks, ja nii kehtivad tõlkijatele tõsised turvameetmed. «Meie kuueliikmelise seltskonna, mille moodustasid tõlkijad Lätist Islandini, koduks nende kuni kümnetunniste tööpäevade jooksul oli akendeta nõupidamistetuba, millest mõlemale poole jäid avarad koplid täis nukrailmeliste kontorirottide vaheseinteta lauaridu. Sarnaseid sõlmi oli Pariisis, Budapestis ja muudes pealinnades, kuhu tõlkijad üle Euroopa kokku lennutati,» ütles Kaare. «Seltskond oli lahe, mistõttu päevad läksid üllatavalt kiiresti. Samas võttis õhtuks korralikult läbi, sest mina ja Islandi kolleeg olime ainsad, kel saaga vastu varasemast soojad tunded, mistõttu oli vaja pidevalt ülejäänud seltskonda valgustada ühe või teise tegelase tausta osas, et nad ilma pildita päris pimeduses kobama ei peaks.»
Oma arvutit tõlkimisel kasutada ei lubatud. Tõlkijatele anti töötamiseks uhiuued sülearvutid, millelt olid «amputeeritud» USB-pesad ja WiFi-võimekus. Tõlkeruumist lahkudes pidi arvuti lukustama, samuti lukustus see automaatselt, kui viie minuti jooksul ei olnud toimunud ühtegi klahvivajutust. Samas võis tõlkeruumi siseneda oma telefoniga, puudus ka metallidetektor ning turvamees tõlkija selja taga. Nii on tavalisele lennureisile minnes turvakontroll siiski rangem kui Disney peakontoris.
Tõlkijatel soovitati kaasa võtta oma sõnaraamatud, kuid Kaare ei hakanud neid nii kaugele vedama, seda enam, et juhtme abil sai tõlkeraaliga siiski vajadusel netis käia. «Paar korda tuli internetist abi otsida küll,» ütles Kaare. «Muudel riikidel on internetis ka andmebaas, kus sees kogu ajaloolise «Tähesõdade» terminoloogia tõlked, eestikeelses paraku ainult uue filmi pealkiri.»