«Arvan, et teen piisavalt tööd, et Eesti keskmine palk võiks olla välja teenitud,» vastab Kaido Ole küsimusele, miks ta kandideeris kunstnikupalgale.
Kaido Ole töötab 24 tundi päevas
16. detsember 2015, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul tuleb järgmise aasta lõpus Tallinna Kunstihoones suures saalis näitus. See on kindlasti kaalukas põhjus, aga ma ei tea, kas see sai otsustavaks kaalukeeleks. Las see jääda komisjoni südametunnistusele. Kui kunstnikupalgast rääkima hakati, siis oli juttu, et kunstnikupalga perioodist ei pea jääma maha midagi füüsiliselt mõõdetavat ning et kunstnikupalga saaja valitakse välja pigem kunstniku hetkevormi ja potentsiaali järgi. Tajun, et täna on sotsiaalne surve nii suur, et siiski mingi tulem peab olema. Kandideerimisel pidi samuti esitama kolme aasta plaanid ning just need saidki otsustavaks.
Mulle oleks meeldinud, kui selle palga oleks saanud ilma kaalukate lubadusteta. See oleks olnud kõige puhtam versioon, sest kui on väga hea kunstnik, siis ta niikuinii töötab kogu aeg. Kunstnikud töötavad ideaalses maailmas, meil on tohutu motivatsioon ja lõpuks me ise ka ei tea, kust algab mingi mõte ja kuidas see konkreetse resultaadina sulle pähe vupsab. Kui sa lõpuks midagi tegema hakkad, siis see on jäämäe veepealne pisike tipp.
Ma tõesti julgen öelda, et ma töötan 24 tundi ööpäevas. See on nagu vähkkasvaja, siirdeid on igal pool, ma ei tea, millal ja kus midagi juhtub.
2010. aastast olen töötanud vabakutselise kunstnikuna. Peale 800 euro, mis mul jaanuarist kontole hakkab laekuma, ei muutu minu elus mitte midagi. Ma kirjutasin motivatsioonikirjas ausalt, et see, kuidas ma praegu olen oma elu korraldanud, on niivõrd õige ja ma jätkan seda ka siis, kui ma palka ei hakka saama. Kui ma poleks valituks osutunud, siis poleks mitte midagi muutunud. Ka nüüd ei muutu. Kuid palgaga on ikka palju meeldivam.»
Eesti Kunstnike Liidu koostatud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Anders Härm (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) otsustas määrata kunstnikupalga esitatud taotluste alusel järgmistele kunstnikele: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.
Konkursi võitjatega sõlmib loomeliit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palgasaaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil igal aastal oma erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Kunstnikupalk aastaks 2016 on brutopalgana 1001 eurot (netopalk 805,86 eurot), palga suurus arvestatakse komisjoni otsusele eelneva aasta keskmise palga kogukulu järgi.