/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2014/05/27/3066600t1hef7c.jpg)
«Euroopa sügis» Dave Hutchinson, tõlkinud Juhan Habicht
Varrak 2015
Euroopat tätoveeritakse okastraadiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/29/4838185t1h32aa.jpg)
Kesk-Euroopas rajatakse okastraataedu. Maailmajagu käriseb igast otsast. Kõik tahavad suures supipajas endale eraldada väikest turvalist nurgakest, kus saaks kehtestad oma reeglid ja natuke paksemat lobi keeta. Võõras on vaenulik. Lahemaa rahvuspark tahab ennast Eestist sõltumatuks kuulutada ja üks erakond seab end väljapoole koduriigi õigussüsteemi.
Dave Hutshinsoni raamatut «Euroopa sügis» (esmatrükk 2013. aastal) võiks pidada alternatiivajalooks, kui selles kirjeldatu ei menutaks kangesti seda, mis toimub Euroopas 2015. aastal. Hutchinson põhjendas tuhandete sõltumatute linnriikide, krahvkondade, vabariigikeste ja muude riikluse taskuväljaannete tekkimist üle kontinendi pühkinud gripipandeemiaga. No ja meil on pagulased. Aga tulemus sama.
Hutcinson on võrdlemisi vähe tuntud briti ulmekirjanik, kelle raamat jõudis Varraku valikusse – julgen kahtlustada – suuresti selle pärast, et peategelaseks on eestlasest kokk Ruudi, kes teatab ühes Krakowi restoranis. Oleks Ruudi olnud näiteks montenegrolane, ei oleks raamat küll kehvem, aga meie publikule ehk mitte nii haarav. On ju eestlasele alati põnev lugeda, mida elevant temast arvab.
Kus on piirid, seal on alati neid, kes piire ära rikkuda soovivad. Ruudi jätab üsna pea oma kokaameti maha ja liitub salapärase kulleriorganisatsiooniga «Les Coureurs des Bois». Enda meelest kannavad nad endise Euroopa Liidu vaimu, kõrvaltvaatajale on lihtlabased salakaubavedajad, aga tegelikult midagi hoopis muud.
Hutchinson on ilmselgelt Eestis käinud, sh Lahemaal, kus toimub osa romaani tegevusest. Ilmselt ka eestlastega rääkinud, aga mitte eriti põhjalikult. Sest me ju teame, et ükski eestlane ei identifitseeri enda vabatahtlikult iial baltlasena. Põhjamaalasena muidugi, äärmisel juhul soome-ugrilasena. Aga mitte mingil juhul baltlase või muud tõugu eurooplasena. Sellest on Inglismaalt vaadates raske aru saada.
Kokkuvõttes on Hutchinsoni «Euroopa sügis» hoogne spioonimaiguline seiklusulme. Juhan Habichti poolt hästi tõlgitud. Autor tunnistas, et talle tuli raamatu edu üllatusena. Kriitikud võtsid teose hästi vastu ja seda nomineeriti siia-sinna. Seetõttu on tulemas järjed «Euroopa kesköö» ja «Euroopa talv». Sõltumata sellest, kas seal on eestlasi ja kas Varrak kavatseb neid eestindada, kavatsen järgedele võimaluse anda. Idee on huvitav, tänan Varrakut tutvustamast, ise ei oleks ehk avastanud.
/nginx/o/2015/12/29/4838187t1ha6ec.jpg)
Mõni sõna ka eestikeelse väljaande kaanekujundusest. Toomas Nikluse looming kujutab mööda raudteed meist eemalduvat meest. Taamal muutub raudtee kaardiks. Hallid, pruunid toonid. Sügis. Üsna samas koloriidis originaali kaanekujundusega ja annab raamatu sisu hästi edasi. Ometi, kui asjast mitte midagi teadmata raamatupoes ringi jõlguksin, siis meelitaks kätte võtma vast ikkagi originaal, mitte tõlgendus. Inimese näo kujutisel on suur jõus. Aga noh, kes ostab tänapäeval raamatuid tellistest tehtud poest?