«Takso»: miks te seda tegite?
/nginx/o/2017/06/09/6764085t1hfb5e.jpg)
31. detsember 2015, 22:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Taksojuht Urmas Kuldnoka uusaastatervitus» Kanal 2
31. detsembril kell 22.00
15 minutit pole ju pikk aeg, aga kahju on veerandtunnist ometi, kui see täieliku mõttetuse peale kulub. Taksojuht Urmas Kuldnoka (Jan Uuspõld) uusaastatervituse asemel võinuks eetrisse lasta mõne tõelise taksojuhi tervituse - kindlasti olnuks see huvitavam ja küllap ka naljakam.
Või kas Kuldnoka pöördumine pidigi üldse naljakas olema? Avamonoloog kiskus küll sinnapoole, ehkki päris naljakaks ei jõudnud minna. Suuremat osa Kuldnoka jutust võib pidada mannetuks, hambutuks katseks satiiri teha.
Mõistetamatuks jääb seegi, mille alusel Kuldnoka kliendid välja valiti - Jaak Madison, Jürgen Rooste ja Tanel Padar. Madison sai vähemalt programmilise sõnavõtuga esineda, aga Rooste ja Padar lihtsalt rääkisid midagi. Polnud huvitav, polnud naljakas. Ainult hämmeldus süvenes.
Aga vahest ei olnudki see kõik tõesti naljana mõeldud. Ehk sattusin nägema mulle senitundmatut formaati, mingit moodsa infotainmenti nurisünnitist? Vahest oligi nii mõeldud, et Kuldnokk räägib «humoorikalt» ühiskonna valupunktidest ja vahepeal puhub kuulsate ja põnevate inimestega lihtsatest asjadest mõne sõna juttu? Samas on ju nii, et kui ekraanil Uuspõldu näed, loodad ikka, et kohe hakkab nalja saama. Hüva, korraks suunurk tuksatas - kui Madison taksost väljus ja Kuldnokk enam oma telefoni ei leidnud. Aga selgi naljakesel keerati vint maha, kui Kuldnokk aparaadi siiski taskust välja koukis.
Vana-aastaõhtul on kombeks midagi soovida. Soovin, et ma enam kunagi sellist jampsi nägema ei pea.