Muusika-aasta 2015: maestrote juubelid ja eestlaste edu maailmalavadel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Veljo Tormise 85. sünnipäeva pidustuste üheks tipphetkeks oli Peeter Jalaka lavastus "Sünnisõnad".

FOTO: Mihkel Maripuu

Muusikasõbrale on kõik aastad muusika-aastad, aga 2015 oli seda veel enam, sest kandis kultuuriministeeriumi ametlikul eestvõttel austavat muusika-aasta nimetust. Rohkete kontsertide ja festivalide kõrval, mis oleks ka ilma selle nimetuseta niigi toimunud, leidis aset väikesi märkamisi ja sündmusi, mis viisid muusikateema raamidest välja, laiemale kõlapinnale.

Ettevõtmise projektijuhi Kristel Üksvärava innukas ja fantaasiarikas töö kandis vilja. Suurt tähelepanu said näiteks muusikute lauldud teadaanded Tallinna lennujaamas. Inimesi üllatasid pakiautomaatidesse puistatud kontserdipiletid. Iga Eestis sündinud laps sai kingituseks oma esimese pilli, vesilinnuvile, ning kõiki uusi ilmakodanikke oodati oma häälega osalema muusika-aasta lõpetamisel esitatud «Beebisümfoonias». Toimus muusikataustavaba päev kaubanduskeskuses ning hulk raadio- ja telesaateid oli muusika-aasta lainel.

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistati 1. oktoobril lopsakamalt kui eales varem, korraldati sadu väiksemaid ja suuremaid kontserte või muusikalisi sutsakaid kogu Eestis ning isegi Eesti kohal õhus. Reeglist hälbivaid muusikasündmusi kajastab ajakirjandus meelsasti – ja millest räägitakse meedias, see saavutab lõpuks kõlapinna. Näiteks uudis lennuki pardal peetavast kontserdist või klaveri mängimisest helikopteris kõlab intellektuaalselt põnevalt, ehkki pakub otsest kontakti vaid väga vähestele kuulajatele. Kujutlus sündmusest on suurem kui asi ise.

Tagasi üles