/nginx/o/2016/01/08/4860437t1hc998.jpg)
Kui uskuda USA populaarset ennustusportaali Gold Derby, pole mingit kahtlust, kes ööl vastu esmaspäeva Kuldgloobuse võidab – selleks on Ungari film «Sauli poeg». Esikohale on selle seadnud kõik 19 filmieksperti. Sama üksmeelselt on viiendal ehk «viimasel» kohal «Vehkleja».
«Unustage kriitikute ja ajakirjanike ennustused,» ütleb seevastu Tatiana Detlofson, kes korraldab peale «Vehkleja» ka teise Kuldgloobusele kandideeriva filmi «Uhiuus testament» kampaaniat. Ja lisab: «Tavaliselt ei jaga nad seda mängu.»
Detlofsoni teada on «Vehklejal» ligemale 90 auhinda välja andva Hollywoodi välisajakirjanike ühingu liikme seas ka palju toetajaid. Paraku ei oska ta öelda, kas sellest võiduks piisab. «Ma arvan, et hääled jagunevad filmide vahel ühtlaselt, ja neljal viiest, sealhulgas «Vehklejal», on võimalus.»
Oma sümpaatiat filmi vastu on avaldanud ka ühingu mitteingliskeelsete filmide komitee esimees Sergei Rahlin, küll ütlemata, kas see tähendab ka tema häält – oma valikut avalikustada keelavad ühingu mängureeglid.
«Ma olen väga rõõmus, et «Vehkleja» Kuldgloobusele kandideerib. Mulle on see puhas kõrgekvaliteediline Eesti film, millega ma saan isiklikult suhestuda sellepärast, et käisin kunagi Riias umbes samasuguses koolis – küll natuke hiljem kui filmis kujutatu, aga mäletan samasuguseid riideid,» rääkis ta.
Vähetähtis, iseäranis Oscarite puhul, mille kandidaadid selguvad 14. jaanuaril, pole ka see, et film meenutavat ameeriklaste vanemale põlvkonnale külma sõja tegelikkust, millega neil on kergem suhestuda kui mõne teise teemaga.
«Aga kunagi ei tea. Ma olen kindel, et Oscarile hakkavad kandideerima «Sauli poeg» ja «Mustang» – ülejäänud kolme äraarvamine on õnnemäng,» ütleb Rahlin.
Sama meelt on ka nimekas ameerika filmikriitik Stephen Farber. «Kindlasti on «Vehklejal» võimalus, sest peale «Sauli poega» ja «Mustangit» ei saa garanteerida kohta ühelegi teisele.»
«Vehkleja» on tema hinnangul hästi tehtud rahulik ja humanistlik film, mis läheb mõnikord hääletajatele rohkem korda kui palju teravam või uuenduslikum.
Heas mõttes traditsiooniliseks on «Vehklejat» nimetanud ka Palm Springsi festivali programmikoostaja David Ansen.
Kõige keerulisem olevatki Farberi sõnul välja pakkuda Oscari kandidaate, sest need valib üheksa eelvalikusse pääsenud filmi seast kolmes linnas korraga – Los Angeleses, New Yorgis ja Londonis – välja spetsiaalselt kokku kutsutud komitee, mille koosseisu ei avalikustata. Küll on varasematest koosseisudest tagantjärele välja imbunud nii mõnigi nimi, näiteks Tommy Lee Jonesi või Ryan Goslingi oma.
Muide, tänavune komitee istub koos just neil päevil, 8.–10. jaanuarini, vaadates iga päev ära kolm filmi ja lõpuks hääletades.
Asjaolu, et ekspertide ennustustesse tuleb suhtuda ettevaatusega, näitab ka see, et eelmiste Oscarite puhul pakkus Gold Derby 17 eksperdist vaid kolm, et «Mandariinid» saab nominatsiooni. Viimaste seas tegi seda ka Hollywood Reporteri ajakirjanik Scott Feinberg, keda peetakse ookeani taga üheks täpsemaks auhinnaanalüütikuks. Tõsi, seekord «Vehkleja» tema valikusse ei kuulu.
Aga isegi siis, kui «Vehkleja» ei peaks Kuldgloobust saama ja jääb välja ka viie Oscari-kandidaadi seast, on juba kätte võidetugi taas tähelepanuväärne – nii on koos Soome filmiga püsinud USA filmiasjatundjate kaardil juba paar kuud ka Eesti film. Ja see, nagu ütleb Tatiana Detlofson, on auks nii režissöörile kui ka filmi tootnud riikidele.
Pinged ütleb maas olevat ka «Vehkleja» režissöör Klaus Härö. «Vahepeal oli tõesti nagu võistlus, aga nüüd, pärast Palm Springsist naasmist, olen justkui lõdvestunud. Ma nägin ära ja sain aru, et oleme tõesti suurepärases seltskonnas, et see on ju nagu väike valik parimatest filmidest – juba ise tõeline saavutus!»
/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2013/07/08/1884708t1hee6d.jpg)