Iga hea maja üle tuleks rõõmustada

Kadarik Tüür Arhitektid- Tartu Füüsikum Foto: Kaido Hagen

Tavaliselt saab arhitektuuri paremikust hea ülevaate aasta lõpus, kui jagatakse preemiaid ja kõik nominendid käivad pildigaleriina silme eest läbi. Kõik need on kahtlemata head majad n-ö heast perekonnast, mille põhjal saab vahel ka arhitektuurispetsiifilisi trende kirjeldada: näiteks tänavu oli arhitektuuris märksõnaks vana maja uus elu ehk rekonstrueerimine ning sisekujunduses oli märgata diagonaalis jooksva laudise võidukäiku. Nimetagem seda pildiks aasta sündidest.

Infoküllases keskkonnas on aga sama olulised sündmused, tegevused ja protsessid, mida suuremal või vähemal määral juhitakse ja mis kujundavad meie avalikku ruumi meedia- ja mõtteruumi tähenduses. Meediakära lehtedes, pop-up-ruumiobjektid linnas ja metsas, näitus kaubanduskeskuse laes või jalakäijate tunnelis, auhinnagala ise – kõik loovad nn sündmusruumi meie ümber.

Möödunud aasta lõpul Kultuurikatlas galal üle antud 2015. aasta arhitektuuriauhinnad tekitasid ajaarvamisse väikse jõnksu: tegelikult jagati preemiaid juba 2014. aastal valminud objektidele ja trükistele, n-ö mullusele kraamile. Ehituspõllu saagikust vaadates võikski preemiad ka kaheaastase tsükliga olla, praegu tekitas mulje külluslikust korjest preemiate rohkus (tervelt kuusteist!), kus mitu objekti kordusid.