Iga raamat ei ole kohe algusest peale kõhedusttekitav. Ega vist peagi olema. Kui kohe on katakombid neis varitsevate kollidega, on pauk kohe ära käinud, loo tarvitaja tuimenenud ja õnnetu autor peab aina jõledamaid-jõledamaid asju välja mõtlema hakkama. Olgu ikka kõigepealt lilleaas, voon ja tiigrekass näsigu kõrvuti kanepit, ja äkki: põmm! Koletis majas või muidu katastroof.
Tellijale
Nad teavad sust kõike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigupoolest siin siiski on alguses lillepidu, kui peategelasest tütarlaps läheb esimest päeva tööle unistuste ametipostile. Mis, nagu igaüks teab, loomulikult IT-sfääris (keras?) saab olla.