Arvustus: «Salatoimikute» taastulemine on peaaegu võimas

Lugupeetud lugeja, hoiatan juba ette, et siinkirjutaja näol on tegemist väga tõsise ja pühendunud x-phileriga. Olen «Salatoimikute» fänn.

Kui sarja naispeaosaline Gillian Anderson postitas eelmise aasta 24 aprillil oma Facebooki lehele teksti «Mulder, it’s me. Are you ready?» koos lingiga vastava uudise juurde, et kultussari saab oma kümnenda hooaja, karjatasin oma laua tagant kõva häälega «JESSS!!!»». Kui ei usu, küsige mu bossi käest. Olin seda hetke kaua oodanud. 14 aastat ootamist on lõpuks läbi.

Sarja looja ja taaslooja Chris Carteri õlul oli väga raske ülesanne. Ühel pool on sarja tootjad ja produtsendid, kes tahavad suurt reitingut, teisel pool on fännid, kes ei andesta, kui lati alt lihtsalt läbi longitakse. Juba asjaolu, et härra Carterile näidati sarja kümnenda hooaja tegemiseks rohelist tuld, on üllatav - 2008 aastal sai härrasmees hakkama haleda käkiga, millel nimeks «Salatoimikud: ma tahan uskuda» (režissööriks see sama Chris Carter).

Tegemist oli filmiga, millega nii kriitikute kui ka fännide meelest anti surmahoop kogu «Salatoimikute» saagale. Kuid õnneks anti talle uus võimalus. Ja hea meel on näha, et Chris Carter on oma eelmisest veast õppinud. «Salatoimikute» värske osaga palus minu meelest Chris Carter ilusti vabandust kõikide x-philerite käest. Chris, ma andestan sulle.

Episoodi tugevus seisnebki selles, et see on mõistetav nii vanadele fännidele kui ka uuele, nooremale publikule - antakse lühidalt ülevaade kõigest, mis on eelnevalt toimunud ja tuuakse vaataja praegusesse hetke, kust hakatakse lugu edasi jutustama. Ja loomulikult algustiitrid, mis oli omaette elamus - tiitrid, mida kasutati ka aastatel 1993-2002.

See oli õige otsus. Koheselt meenusid mulle esmaspäeva õhtud TV3 seltsis, pilk kleebitud kineskoobiga värviteleri ekraanile. Võimas. Kümnenda hooaja avaepisood näitab, et sarja looja on ajaga kaasas käinud. Tempokas rütm, arvutigraadika, viited sündmustele maailma lähiajaloos, mis on toimunud viimase 14 aasta jooksul, mil sari eetris ei olnud. Samas oli olemas ka kõik see, mida vanad fännid ootasid - Mulder ja Scully ei olnud enam paarike, nende omavaheline keemia oli samasugune «kirjeldamatult professionaalne» nagu varem, Mulder usub ja Scully mitte, Suitsetav Mees ikka veel suitsetab ja Skinner on habeme kasvatanud.

Aga küllalt kiitmisest. Salatoimikute taastulemine oli peaaegu võimas. Miks peaaegu? Sest stsenaariumi kallal ei olnud piisavalt vaeva nähtud. «Salatoimikud» on alati kulgenud kahte liini pidi. Üheks liiniks on eraldiseisvad episoodid, milles uuritakse erinevaid kolle ja kummitusi jne. Teiseks liiniks on üleüldine mütoloogia (x-philerite keeles mytharc), storyline, kus Mulder ja skeptiline Scully uurisid valitsuse vandenõud varjamaks avalikkuse eest tõde tulnukate kohta. Uue hooaja esimene episood andis uue mytharci. Ja see just ongi väga nõrk koht.

Mulderi näol on tegemist mehega, kes on kõike näinud, aga ootamatult, peale ühte jutuajamist hakkab ta uskuma järjekordset maailmavallutuse teooriat nagu nipsti. Ei mingit kahtlust ega küsimust. Kohe hakkas uskuma. Paraku sellel hetkel jäi Mulderist mulje kui naiivsest ullikesest. See vajutas pitseri kogu esimesele episoodile - natuke naiivne.

Tundub, et stsenaariumi autor ja esimese episoodi režissöör Chris Carter laseb liugu «Salatoimikute» fenomenil, isegi Suitsetav Mees ei ole ikka veel vähki surnud ja FBI asedirektor Walter Skinner on ka 14 aastat hiljem ikka veel kõigest asedirektor. Aga ennem kõik see, kui see viimane kinofilmi käkk.

Uus mytharc tõotab mitmeid väga põnevaid episoode. Elame-näeme. Esimese episoodi põhjal on raske midagi põhjapanevat öelda. Aga soovitusena võiks kõlama jääda mõte, et kuigi natuke naiivne, on esimene episood põnevaks ettevalmistuseks tulevale. Chris Carter, ära vea mind alt. Teist korda ma enam ei andesta.

«Salatoimikud» («X-files»)

Peaprodutsent Chris Carter, osades David Duchovny, Gillian Anderson, Robert Patrick, Annabeth Gish, Mitch Pileggi jt

«Salatoimikud» on Ameerika telesari, mis oli algupäraselt eetris telekanalis Fox aastatel 1993-2002. Peategelased on FBI uurijad: kõike üleloomulikku ja maavälist uskuv Fox Mulder (Duchovny ) ja tema skeptiline kolleeg Dana Scully (Anderson). Üheksa hooaja jooksul näidati 202 osa. Nende ühte jutti vaatamine kestab 8888 minutit ehk 6,17 ööpäeva. 

Sarja põhjal vändati kaks täispikka mängufilmi «Salatoimikud» (1998) ja «Salatoimikud: ma tahan uskuda» (2008).

Tänavu 24. jaanuaril jõudis USAs ekraanile kuuest osast koosnev miniseriaal. Sarjas tegutsevad samad tegelased ja neid kehastavad näitlejad, mis algupärases seriaalis, kaasa arvatud Mulderi ja Scully põhivaenlane, kurikuulus Suitsetav Mees.

TV3 teatas, et kavatseb uut minihooaega näidata ka Eestis, kuid ei saa esilagu öelda, millal täpselt.