Suured aknad ja suured etendused, suur raha pole oluline

See ei ole Kanuti Gildi Saali tavapärane väljanägemine. Priit Raud istub keset Kanuti sünnipäevalavastuse «2341 AD» lavakujundust. Foto: Sander Ilvest

Kui Kanuti Gildi Saali asutajaliige, juht-õpetaja ehk kuraator Priit Raud näeb kusagil suurte akendega maja, siis heliseb tal peas kelluke – organiseeriks siia mõne etenduse! Sest suured aknad tähendavad avarat ruumi ehk saali. Sajandivahetuse aastatel kõndiski Raud iga päev suurtest akendest mööda, kuni otsustas minna Tallinna linnavalitsusse jutuga, et kasutuna seisvasse majja võiks teha etenduskunstide keskuse.

Tallinna vanalinna maja Pikk tänav 20 oli selleks hetkeks seisnud tühjana kümme aastat. Nõukogude Liidu laevastiku kommunikatsioonikeskus oli lahkudes ära lõhkunud kõik, mis võimalik, kaasa arvatud veetorud ja elektrijuhtmed. Tegelikult pole päris õige öelda, et maja seisis tühjana – kolmandal korrusel elasid kodutud. Sest kui Priit Raud esimest korda hoonet külastas, oli puupõrandal näha lõkkejälgi.