Tugeva aplausiga tänati neljapäeva hilisõhtul Kuopio Linnateatris «Kui tuvid kadusid» tegijad. Sofi Oksaneni menuromaanil põhineva lavastuse tõi Helsingist pea 400 kilomeetrit põhjas asuvas linnas lavale Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas.
Priit Pedajase lavastatud ja Liina Undi kujundatud «Kui tuvid kadusid» («Kun kyyhkyset katosivat») esietendusel Kuopios viibis ka kirjanik Sofi Oksanen. «Mulle väga meeldis,» tunnistas Oksanen Postimehele. «Kui laval kujutatakse natse ja Nõukogu Liitu, siis ei ole seda lihtne teha stiilselt. Kuid täna ma nägin väga stiilset lavastust. Samas oli kõik ka väga ilus ning sugugi mitte vale. Ma olin siin väga-väga hea meelega.»
Näitlejad saavad samuti Oksanenilt vaid kiita. Esile tõstab ta aga peaosalist Edgar Partsi mängivat Mikko Rantanivat. «Edgar oli väga inimlik, ta ei olnud ainult paha karakter, lipitseja ja pugeja. Ta oli inimlik pettur. See mulle väga meeldis.»
Oksanen nendib, et sageli on tema romaanide tegelased muutunud laval stereotüüpideks-sümboliteks. «Ma kirjutan ajaloost, sest tahan lugejatele rõhutada, et kuritegude taga on inimesed, kes teevad oma tegusid mingi asja pärast, vahel väga-väga väikeste asjade pärast.»
Kuopio Linnateatri lavastus oli Soomes teine katse tuua Oksaneni populaarne romaan lavale. 2013. aasta novembris lavastas Raila Leppäkoski «Kui tuvid kadusid» Soome Rahvusteatris suures saalis ning toona jäi kriitika lavastuse suhtes pigem leigeks. Ka Sofi Oksanen annab mõista, et ta ei jäänud Helsingis nähtud tõlgendusega liiga rahule.
«Rahvusteatri lavastus oli kui panoraam sellest ajast ja maailmast. Laval olid kogu aeg kõik näitlejad, lisaks ka bänd, seega kadus ära intiimsus ning fookus üksikisikult. Kuopio lavastus on üksikisikust ja protsessesist, mida ta läbi elab. Ja just see minule meeldib, sest ka mina kirjutan üksikisikust. Kuopio lavastus on intiimne.»
Oksanen möönab, et tänu viimastel aastatel maailmas toimunud poliitilistele arengutele ning Euroopat tabanud põgenikekriisile on tema romaanid asetunud uude konteksti. «Soomlased saavad eestlaste ajaloost ja valikutest nüüd paremini aru,» arvab Oksanen.
Eesti ajalooga lubab Oksanen ka edasipidi tegeleda, kuid praegu on tal lõpetamisel ooperilibreto. Millest 2020. aastal Londonis Covent Gardenis esietenduv ja Kaija Saariaho muusikal põhinev ooper räägib, seda ei tohi Oksanen reeta. «See on väga-väga suur produktsioon,» tunnistab Oksanen.
Sofi Oksaneni viimane romaan «Norma» ilmub Eestis kevadel ning kirjanikku on oodata ka mais Tallinnas toimuvale kirjandusfestivalile HeadRead.