Alanud on Tammsaare „Tõe ja õiguse“ aasta

Laupäeval tähistati Tammsaare majamuuseumis Kadriorus kirjaniku  138. sünniaastapäeva.

Kuid sünnipäeva kõrval oli veel kaks põhjust kirjaniku loomingu austajatel ning muuseumi sõpradel koguneda. Kõigepealt kuulutas muuseumi direktor Maarja Vaino alanuks Tammsaare peateose, „Tõe ja õiguse“ aasta. Tõepoolest, oktoobri algul täitub üheksakümmend aastat päevast, mil see eesti kirjanduse  ja mitte ainult kirjanduse, vaid kogu eesti kultuuri tüvitekst ilmavalgust nägi. Tammsaare ise oli kavandanud selle omaenda lapsepõlveloona, millele viitab ka  Baudelaire’ilt laenatud moto: „Imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks.“

Selle moto saladust uurinud Elem Treier, Maarja Vaino eelkäija muuseumi direktorina on leidnud ühes Tammsaare märkmikus kirjaniku sissekande „Lapsepõli – rahval. Eestlast otsimas.“ Täpselt selliseks, eestlaste kui rahva lapsepõlve eepiliseks jäädvustuseks „Tõe ja õiguse“ esimene köide kujuneski. Selle soe  ning tunnustav vastuvõtt õhutas kirjanikku jätkama „Tõe ja õiguse“ järgnevate osade kirjutamist, kuid klassikuks oli ta juba saanud esimese osaga.

Tammsaare sünnipäeva  teiseks  kontrapunktiks  oli Maarja Vaino monograafia „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“  esitlus. Tegemist on 2011. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö edasiarendusega. Vaatluse all on saladused sündmuste käivitajana romaanides, Tammsaare reaalsed ja irreaalsed maastikud, sfääride muusika, neitsilikud tegelaskujud, lunastuse ilmumine ning narr mõistuslikkuse õõnestajana. 

Raamatu juhatab sisse Vaino essee „Minu Tammsaare“. Lisalugudena on kaasatud kaks  2013. ja 2014. aastal kirjutatud artiklit „Koerad ja suremine“ ning „Ema jälg“.  Esitlusel kõnelnud kirjandusteadlased Rein Veidemann ja Toomas Haug osutasid Maarja Vaino uurimuse uuele, seni praktiseerimata  lähenemisviisile. Toomas Haugi sõnul: „Kui seni teame, et Tammsaare on meile tõesti kuidagi väga oluline ja lähedane, siis Vaino uurimus avab meile ka Tammsaare enda mõjukuse saladuse.“ 

Tagasi üles