Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/04/5010925t1h4cb7.jpg)
1971. Mänedžer Allen Klein istub pärast pikka põiklemist ajakirjale Playboy intervjuud andma, et rääkida, mis ajas laiali The Beatlesi. Vastusest (kolm biitlit tahtsid Paul McCartney värske, ent saamatu äia asemel mänedžeriks halastamatut Kleini) huvitavam on see, kus kõnelus aset leiab – spagetivesterni «Blindman» võtteplatsil.
Biitlid olid laulu «Let It Be» eest sel aastal juba Oscari võitnud, nüüd produtseeris Klein ka mainitud mängufilmi. Ringo Starr usaldas teda lisaks muusikaasjadele filmiasjades sedavõrd, et nõustus selles mängima bandiiti nimega Candy. Režissöör Ferdinando Baldi oli seni lavastanud ka filme kultusliku näitleja Franco Neroga ja filme Djangost (Nerol oli kameo-roll ka Tarantino «Django Unchainedis»); küll aga mitte selliseid, milles Nero oleks mänginud Djangot. Baldil mängis Djangot Terence Hill, kodanikunimega Mario Girotti, kelle filme Bud Spenceriga näitas Saksamaa telekanal RTL omal ajal vahetpidamata.