Eestlaste kinohuvi paistab silma ka Euroopas

Foto: Pm

Veel kümme aastat tagasi olime põhjas mis põhjas – kinoskäike tuli iga elaniku kohta alla ühe, mis jäi kaugele maha Euroopa keskmisest. Pilet oli kallis – keskmine hind 4,3 eurot –, valik pigem väike (150 uut filmi aastas) ja tugevasti Hollywoodi poole kaldu.

Nüüd on kõik teisiti. Eelmisel aastal kogunes kinoskäike juba 2,36 inimese kohta, kokku müüdi 3 093 281 piletit ja kassadesse jäeti 15 566 739 eurot – kõik taasiseseisvusaegse Eesti kinolevi rekordid. Sealjuures tasub silmas pidada, et arvesse lähevad ainult kinolevis ringelnud filmide külastused.

2,36 kinoskäiku inimese kohta tõstab Eesti Euroopa suurima kinokülastatavusega riikide sekka. 2014. aastal näiteks juhtisid seda edetabelit Island nelja ning Prantsusmaa ja Iirimaa 3,1 korraga elaniku kohta. Edasi tulid Suurbritannia 2,5 ning Norra ja Taani juba 2,2 korraga. Skaala on väga lai ja selle alumine ots ulatub Albaania 0,1 korrani.

Võrdluseks: iga Soome elanik käis 2015. aastal kinos 1,6 korda, Lätis 1,2 ja Leedus 1,13.

Rekordi põhjusi võib olla mitu. Esiteks hea, mitme kassamenukiga (ka Eesti omadega) filmiaasta – näiteks pole kunagi varem korraga kahe filmi vaatajate hulk ületanud 100 000 piiri, kolmas film jõudnud kohe selle alla ja ka neljas-viies kogunud üle 90 000 vaataja.

Teiseks üha kasvav levifilmide hulk: 276 uut ja 103 vana, kokku 379. Kolmandaks uute kinode avamine: Kosmos, Pärnu Apollo ja Viimsi kino said esimest korda terve aasta tegutseda, lisaks väikelinnade kinode või kultuurimajade digitaliseerimine. Neljandaks üsna mõistlik kinopileti hind: keskmiselt viis eurot. Võrdluseks: Soomes, kellega me end ikka võrrelda armastame, 9,3, Lätis 4,8 ja Leedus 4,6 eurot.

Tartus, Tallinnas ja Narvas kino pidava Forum Cinemase programmijuht Tõnis Lõhmus ütleb, et kindlasti pole selline tulemus veel mingi tipp, sest uued (digi)kinod toovad publikut veel juurde. «Eestlastele meeldib muidu ka kinos käia, ja ka kodumaiseid filme on taas usaldama hakatud,» on ta tuleviku suhtes lootusrikas. 

Tõesti, Eesti filmi turuosa ulatus mitme aja järel jälle üle kümne – 11,3 protsendi ehk 350 635 vaatajani. Soomes oli see koguni üle 30, samuti rekord – Põhjamaades stabiilselt üle 20 protsendi igal aastal –, aga silmas tuleb pidada ka seda, et filme tehakse seal mitu korda rohkem.

Hoopis olulisem on see, et meil kassahittide tootmise kõrval endiselt ka väiksematele kunstilistele mängufilmidele tähelepanu jaguks, selliseid sattus eelmisse kalendriaastasse ainult üks – «Roukli». Ja sellegi tegemiseks koguti enamik raha annetustena. Tasapisi on hakanud vaatajaid leidma ka dokumentalistika, filmi «Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan» 5293 vaatajat on omaette väike fenomen.

Geograafiliselt jaguneb vaatajate hulk kinopidajate hinnangul umbes nõnda, et Tallinnast tuleb 65, Tartust 17, Pärnust 7 ja Narvast neli protsenti – nendes neljas linnas tegutsevad mitme ekraaniga kinod – ja ülejäänud Eestist seitse protsenti.

Peagi avatakse uus kuue saaliga kino Tallinnas Mustamäel, kinosid planeeritakse juurde ka Tartusse ja Narva. Loodetavasti jätkub riigi toel ka väiksemate linnade digitaliseerimine.

Show must go on!