/nginx/o/2016/02/09/5028821t1h107a.jpg)
Eesti kirjanduse pärast muret tundma ei pea – see on mitmekülgne ja paljutahuline, elujõuline ja kirev. Vähemalt nii leiab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii esimees Carolina Pihelgas.
Eesti kirjanduse pärast muret tundma ei pea – see on mitmekülgne ja paljutahuline, elujõuline ja kirev. Vähemalt nii leiab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii esimees Carolina Pihelgas.
Pihelga hinnangul oli eesti ilukirjanduses mullu tugev proosa-aasta. «Hea meel oli näha, et proosas on hakatud rohkem läbi kirjutama lähiminevikku, näiteks Rein Raua romaan «Täiusliku lause surm», mis tegeles 80ndate lõpuga. Lisaks tõstaksin esile Rein Põdra Siberi-romaani «Suur retk», Jüri Kolgi lühiproosakogu «Suur võidujooks», Märt Lauri mastaapse romaani «Lahustumine» ja Jim Ashilevi «Kehade metsa»,» räägib Pihelgas, kelle nimetatud raamatutest kandideeris auhinnale vaid Rein Raua romaan.