Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/17/11719823t1ha106.jpg)
/nginx/o/2016/02/11/5035345t1h1faf.jpg)
Eks ta kummaline ole, öelda krimka kohta: kosutav. Aga juba Eric Arthur Blair arutles, et mida tahab tubli inglismann lehest lugeda laupäeval, kui rostbiif keres, tubakas piibus, viski klaasis, kaminas praksuvad puud ja naine, oh imet, on läinud kudumisringi. Loomulikult korralikust inglise mõrvast.
Õige mõrv peab olema korralikult planeeritud. Piisavalt keerukas, et mitte häbistada inglise nupukust ja teravmeelsust. Mis siis, et kui see on lehes, järelikult hammustasid inspektorid läbi, ilmutades veel enam inglaslikku nupukust ja teravmeelsust. Mõrv peab olema piisavalt siivas, et täiskõhu peale sellest lugeda. Mõrv peab olema põhjendatud – mängus olgu ikka pärandus, hirmus perekonnasaladus, mandririikide ebainglaslikud alatud salasepitsused. Loomulikult on soovitav, et mõrtsuk oleks korralik inimene ja jääks kombekaks ning inglaslikult vaoshoituks ka mister Pierrepointi teenuseid tarvitama asudes.