Ants Juske kolm hüpet

Ants Juske ja Hannes Starkopfi installatsioon «Ants Juske». Aasta on 1998. Foto: Lauri Kulpsoo

Ants Juske elus oli kaks kõrgperioodi. Esimene oli lühem ja madalam, siis oli noorur spordiringkondades tuntud kui kolmikhüppaja. Ülikoolis kunstiajalugu õppides unustas ta spordi ning elas lustlikku tudengielu koos kõigega, mis sinna juurde kuulub. Esmalt muidugi eneserikastamine, teadmiste ja elamuste kogumine, ent seda ka väljaspool raamatuilma, näiteks ülikooli kohvikus või õllekas. Pidu ja pillerkaar!

Siit kasvas välja teine tõus. Selle esimene samm oli vägev. Koos põlvkonna- ja ülikoolikaaslase Linnar Priimäega kirjutasid nad 1978. aastal 12-masinakirjaleheküljelise omakirjastusliku manifest-essee «Tartu sügis». Tekst on loodud efektses sõnastuses ning võtab kokku 1970ndate vaimsed suundumused.

Noormehed tegid oma läkituse valmis, tippisid sellest mõne eksemplari, andsid sõpradele lugeda ning siis haaras kõiki õhin. Vaat see on kümnesse lask! Et kirjutisel oleks mõju, polnud vaja seda ametlikult trükkida ja tiražeerida. «Tartu sügis» levis kulutulena ise. Seda paljundati masinakirjas ning jagati oma sõpradele. Selle kohta öeldi tollal, et lugejaskond kasvab geomeetrilise progressioonina.