/nginx/o/2015/02/18/3776649t1hbd13.jpg)
Eesti Kirjastuste Liidu andmetel oli 2015. aastal kõige populaarsem raamat Andrus Kivirähki «Karneval ja kartulisalat», mida müüdi 11 131 eksemplari. 2015. aasta teiseks müügihitiks oli aga Kivirähki «Oskar ja asjad».
Kivirähk: kui ei ostetaks, poleks mõtet kirjutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Kivirähk: «Edetabeli koht oluline ei ole, aga on oluline, et raamatut ostetakse ja loetakse. Kui mu raamat seisaks raamatupoe nurgas, siis poleks üldse mõtet kirjutada ja siis oleks ilmselgelt midagi valesti. Raamat on mõeldud lugemiseks.
Iga kirjanik võib öelda, et kirjutades on pea võimatu mõelda lugeja peale. Kirjutamise ajal tuleb ikka mõelda loo peale. Kui sa ise kirjutatuga rahule jääd, siis võib ju loota, et see meeldib ka lugejatele. Lugejale mõtlemine tähendabki seda, et sa kirjutad võimalikult hästi.
«Karneval ja kartulisalat» koosneb umbes viie aasta jooksul Tähekeses ilmunud jutukestest, «Oskar ja asjad» on aga romaani mõõtu raamat. Ses suhtes on nad vägagi erinevad. «Oskari ja asjade» idee, et laps teeb endale mängutelefoni ja suhtleb selle vahendusel asjadega, tuli mulle pähe nagu Tähekese lood ikka, kuid mulle tundus, et sellest saaks arendada pikema loo kui üks masinakirjalehekülg. Nii paningi idee kõrvale, haudusin vaikselt ning nii ta end kogus.
Kuidas lood tekivad, vot seda on väga raske seletada. Mingi juhtum elus või vaatepilt võib asja käivitada. Eks ma üritan neid ka välja mõelda, sest kirjutan Tähekesse võimalikult sageli ja seetõttu sunnin end välja mõtlema naljakaid lookesi. Kirjaniku töö on ikkagi töö, pole nii, et inspiratsioon sajab katuseräästast kaela. Kirjutamine eeldab, et otsid selle katuseräästa ja kõnnid seal all nii kaua edasi-tagasi kuni kukub midagi kaela.
Kuna mu kodu on raamatuid täis, siis olen raamatupoes hästi ettevaatlik. Ma olen eriolukorras ka, mul on mõne kirjastusega head suhted ja saan sõbramehe poolest raamatuid niisama.
Olen suur ajaloohuviline, tassingi koju põhiliselt ajalooraamatuid ja elulugusid ja muud säärast. Väga vahvate ajalooraamatute välja andmisega on eriti silma paistnud kirjastus Varrak. Neid on mul suuremas koguses, ka maailmaklassika on mul juba varasemast ajast olemas, seega ilukirjandust toon koju harva.
Ent tõsi see on, et tundmatu autori teost ma enamasti ei ava. Õnneks mul on sõbrad, näiteks Mart Juur, kes soovitab, et see või teine on lahe raamat. Teda ma usaldan. Eesti kirjanduses on enamjaolt teada, mida ühelt või teiselt autorilt oodata. Mul on omad lemmikud, ja siis veel sõbrad, kelle raamatuid ma loen.
Sel aastal mul midagi ilmumas pole, ent raamatud ei lähe ju halvaks, eriti lasteraamatud.»
