Eesti fotokunst 2016. aasta seisuga. Olulist

Liina Siib «Desidentifikatsioon» (1996). Foto: Repro

«Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi,» kirjutab kuraator Anneli Porri näitust saatvas kataloogis. Tõsi, lihtsa statistika põhjal ei ole meil sellele väitele eriti midagi vastu panna.

Eesti tähtsaima kaasaegse kunsti auhinna Köler Prize’i seni viiest peapreemia laureaadist kaks on olnud fotokunsti haridusega. Detsembris välja kuulutatud viie kunstnikupalga saaja seas on fotokunstnikke kolm. Jämedalt öeldes moodustavad fotokunstnikud 50 protsenti edukatest kunstnikest Eestis.

Millegipärast olen näitust «Plahvatusest tasandikule» vaadanud juba kolm korda, iga kord aina kiiremini ja põgusamalt. Nii on mul kirjutamise ajal kõige eredamalt silme ees suhteliselt kindel valim teoseid ja olukordi, mis mulle ühel või teisel põhjusel välja joonistusid. Näitus seostub minu jaoks seepärast kiire kulgemisega, jooksmisega ruumist ruumi.