Vahemere supp Berlinale desserdiks

Žürii esimees Meryl Streep õnnitleb võidufilmi autorit Gianfranco Rosit. Foto: AFP / Scanpix

Eelmises Berliini festivali loos (16.02) sai väljendatud lootust, et eeskava dessert alles ootab oma järge. Jäädes kulinaarsele võrdlusele truuks – Berlinalel on koguni vastav filmiprogramm, seekordseks tunnuslauseks «Make Food Not War» –, tuleb aga tõdeda, et kohe festivali alul linastunud «Põlev meri» kujuneski Berlinale seekordseks desserdiks. Mitte mingi ahvatlev maius (mis ju teadagi rohkem keemia) ega inspireeriv liharoog, vaid just Itaalia köögi Vahemere supp.

Miks supp ja mitte juba nuudliroog, mida Lampedusa saare üks elanikke, 12-aastane poiss lurinal manustab? Noh, nii kehv Gianfranco Rosi film kah polnud! Tegelikult oli žürii otsus kaunikesti ootuspärane.

Seekordne Berlinale ei suutnud pakkuda väärilist konkurenti Itaalia dokumentaalile. Pealekauba on dokumentaalfilm mängufilmiga võrreldes «midagi muud». Ja kuigi seekord oli võistluskavas veel teinegi tõsielufilm, vägagi arvestatava tegija Alex Gibney «Nullpäevad», jäi viimase kübersõja temaatika (samuti põletav nagu võidufilmigi oma) tahes-tahtmata kunsti jaoks natuke liiga abstraktseks.