Kas pimedad käivad teatris?

"Kes kardab pimedat?" esietendus

FOTO: Laura Arum-Lääts

«Kes kardab pimedat?»
Lavastaja Jaanika Juhanson, korraldajad Põhja - Eesti Pimedate Ühing ja Vaba Lava
Esietendus 19. veebruaril

"Kes kardab pimedat?" esietendus

FOTO: Laura Arum-Lääts

"Kes kardab pimedat" esietendus

FOTO: Laura Arum-Lääts

"Kes kardab pimedat?" esietendus

FOTO: Laura Arum-Lääts

"Kes kardab pimedat?" esietendus, helirežissöör Jakob Rosin ja lavastaja Jaanika Juhanson

FOTO: Laura Arum-Lääts

"Kes kardab pimedat?" esietendus

FOTO: Laura Arum-Lääts

«Nii!» tavatseb oma esinemisi alustada lavastaja Jaanika Juhanson. «See sõna on justkui punkt, mida ei panda lause lõppu, vaid algusse,» ütles ta mulle pärast suvel Pärnus toimunud rahvusvahelist nägemispuudega inimeste lauluvõistlust «Balti Laine».

Millal öeldi see «Nii!», mis käivitas nägemispuudega inimeste põneva kultuurisündmuse, usutavasti ka Eesti teatritegemises omalaadseks peetava lavastuse «Kes kardab pimedat?», teavad vaid lavastaja ja Terateatri harrastusnäitlejad.

Reedel, 19. veebruaril oli Tallinnas Telliskivi loomelinnakus asuva Vaba Lava saal rahvast täis – nii puudeta kui puudega teatrihuvilisi. Esietendus Terateatri lavastus «Kes kardab pimedat?». Lavakujundus – euroalused ja tellingud, paljuski soetatud Hooandjas annetatud 1535 eurose toetussumma eest.

Osatäitjad olid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed ja nende abilised. Mõiste «puue» ühelt poolt kadus, kuid teiselt poolt sai uue tähenduse. Laval vaheldusid valgus ja pimedus. Toimunu mõistmisele aitas kaasa kirjeldustõlke kasutamine – Jakob Rosin veidi tembutavalt, Raili Ilves teda manitsevalt ja asju paika panevalt.

Etenduse sisu ühe lausega – nelja pimeda noore inimese tunded ja mõtted. Oli tagasivaateid lapsepõlvele ja armastust. Oli ka vaatajatele-kuulajatele pimedate inimeste elu tutvustamist – mis on valge kepp ja kuidas sellega liigutakse, kuidas kuulatakse nutitelefoni.

Peaosades Hedy Haavalaid – kodust põgenenud Hanna, Indrek Kaljumäe – tegutsemishimuline Markus, Julia Kabanova – ettevõtlik Maria, Ahti Tomp – hoolitsev Ruudi ja Helen Künnap – pimedate abiline nägija Kaili. Tunnen Ahtit kui väga tähelepanelikku ja hoolitsevat inimest. Need jooned tulid välja ka tema mängitud tegelases. Helen Künnap esitas väga õnnestunult noore naise osa, kel tekkinud sügavad tunded pimeda noormehe vastu, kuid kes neist ei hooli.

Väiksemates, kuid mitte vähemolulistes osades Tom Rüütel – bändi looja Aleks, Katrin Margus – naaber ja Hanna ema, Sven Andresen – Hanna isa ja Aire Bornschein ning Taavi Piller – politseinikud.

Tagasivaateliste kuuldepiltidena esitati pimedate inimestega juhtunud seiku, mis näitavad, et nende probleeme ei ole iga kord mõistetud.

Eakamaid külastajaid võis häirida vägisõnade kasutamine, kuid ega neil sõnavalikus etendusest suurt õppida ole. Neil, kes inglise keelt ei valda, võis ehk arusaamatuks jääda etenduse lõpul olev pikem ingliskeelne osa. Mõnelauseline tõlge aitaks.

Kahetunnisele ühe vaheajaga etendusele järgnes pea kümneminutiline aplaus ja osalistel tuli kolm korda lavale tulla.

Terateatri trupp on teinud lavastuse loomisel suurt tööd. Esietenduse peol ütles lavastuse helirežissöör, Tallinna Ülikooli ajakirjandustudeng Jakob Rosin, et on pea kogu viimase nädala Vabal Laval olnud ja veidi enne keskööd koju jõudnud. Küsimusele, mis õppimisest on saanud, vastas Jakob, et eks see on pidanud kannatama, aga kõik saab ära tehtud.

Sel peol tunnustati ka näitekirjanik Martin Algust ja teisi lavastuse heale kordaminekule kaasa aidanud inimesi.

Etendusel oli väga hea reklaam – viktoriinid, mille auhindadeks olid etenduse piletid, Kuku Raadios, intervjuud Kuku Raadios ja Vikerraadios, reklaamklipid raadios ja telekavas. «Üks ajakirjanik helistas kell seitse hommikul, poolteist tundi enne intervjuud ja oli üllatunud – kas te magasite või?» kirjeldas Jaanika Juhanson seika ettevalmistusest. Aga ega ta ise suurt parem ole. Helistas mulle mõne aasta eest 29. detsembri õhtul, et tahab minuga järgmisel päeval kohtuda. Minul olid aga juba aastalõpu mõtted peas. Saime telefonitsi oma jutud räägitud ja sellel jutuajamisel oli tulemus.

Lisaks esietendusele on tulemas veel neli etendust.

Usutavasti ütleb Jaanika Juhanson oma esinemise alguseks «Nii!» ka reedel, 26. veebruaril Vaba Lava saalis, kus tema ja teatritrupi korraldamisel toimuvad seminar «Pime kultuur» ning elamuskoolitus «Pime päev». Seminaril on ettekanded ligipääsetavusest, nutiseadmete kasutamisest ja kirjeldustõlkest.

Tagasi üles