Hingekriipivalt ilus kontsert

Napid, kuid täpselt valitud ja praegusesse aega sobivad sümbolid, maitsekus, tempokus ning terviklikkus iseloomustavad Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva kontserti, mille kunstiliseks juhiks oli Tõnu Kaljuste ja lavastajaks Eva Koldits.

Tõnu Kaljuste tunnistas, et kontserdi idee tõukus kingituseks saadud vanast Liivimaa kaardist. Eilne kontsert oligi kummardus Soome lahe kaldal asuvale maalapile, mis on kandnud mitmeid nimesid, näinud erinevat võimu, piiridki on läbi aegade nihkunud, kuid on siin elavatele inimestele kõige kallim koht maailmas. See on Eestimaa. Kaljuste ei pühitsenud 98 aastat, vaid aega maailma sünnist praeguseni.

Pille Jänese ja Taavi Varmi lava- ja videokujundus oli samuti napp. Estonia teatri saali elluäratatud seinad ja lagi – kui need oskaksid rääkida – muutsid muusika kokanduse olümpia Bocuse d’Ori hõrguks roaks, kus iga maitsenüanss oli kirurgikäega sobivaks timmitud. Kahjuks telepildis ei pääsenud kujunduse kõik detailid nii hästi mõjule kui Estonia kontserdisaalis.

Samas oli kujundus lustlik (naha vahele pugeva «Koorekese» ajal võis lava kohal näha jalutamas näiteks ka musta-valgekirjut lehma!) ja kaval, sest kuidas teisiti võiks nimetada valusa ajajärgu ühe sümboli, Estonia teatri 91 ruutmeetril laiuva sotsialistliku laemaali elustamist. Kui Elmar Kitse, Richard Sagritsa ja Evald Okase loodud laemaal Estonia lava tagaseinal Raimond Valgre laulu «Ta keerutab, lennutab …» (seade Tõnu Kõrvits) saatel tantsu lõi, siis oli see korraga nii koomiline kui ka armas.

Erilist kiitust väärib kontserdikava oskuslik kompositsioon ja esinejate valik. Peaaegu perfektselt esinesid loomulikult Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, ent kontserdi täheks oli suurepärane Kadri Voorand. Kui Voorandi nimi võis enne eilset olla džässivõõramale publikule lihtsalt üks nimi teiste seas, siis aastapäevakontserdil laulis võimsa häälega habras neiu end kõigi eestlaste südamesse.

Samm-sammult kruttis Kaljuste publiku emotsioone, laulu- ja eluenergia muutus iga pala järel aina võimsaks, plahvatades finaalis. Hingekriipiv pitsitus kurgus muutus eelviimase loo «Ta lendab mesipuu poole» ajal väljakannatamatuks ning fraasi «Hing, oh hing, sa raskel a’al» kõlades valgusid pisarad silma.

Viimane laul, Gustav Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm» Tõnu Kõrvitsa imeilusas seades oli kontserdi kulminatsioon, kus sai kokku aeg, ruum ja inimene.

Võimas, ülev ja geniaalne. Just nii lihtsalt saabki kokku võtta hingekriipivalt ilusa kontserdi.

EESTI VABARIIGI 98. SÜNNIPÄEVA KONTSERDI KAVA

  • Giovanni Paisiello (1740–1816). Avamäng ooperile «Gli astrologi immaginari» («Kujutletavad astroloogid»)
  • Veljo Tormis (1930) / Tõnu Kõrvits (1969). «Tasase maa laul» lavastusest «Eesti meeste laulud», sõnad Paul-Eerik Rummo

«HÕBEVALGEIM»

  • Veljo Tormis (1930). Fragment proloogist («Tütarde saatus») lavateosest «Eesti ballaadid». Libreto Ülo Tedre seatud rahvaluuletekstide alusel Lea Tormis
  • Eduard Tubin (1905–1982). «Sabatants» balletist «Kratt»

«ISEOLEMINE»

  • Sandra Sillamaa (1985), Jalmar Vabarna (1987). «Kooreke», solist Liisa Kümmel (1888–1964), sõnad Liisa Kümmel, seade Trad.Attack!, Tonio Tamra

«TA KEERUTAB»

  • Mingo Rajandi (1980). «Ennemuistse jahipüssi kuul», sõnad Andres Ehin
  • Raimond Valgre (1913–1949). «Ta keerutab, lennutab …», seade Tõnu Kõrvits; «Saaremaa valss», seade Tõnis Kõrvits, sõnad Debora Vaarandi
  • Virgo Sillamaa (1979). «Papagoi», sõnad August Sang

«TAAS ISE OLEMINE»

  • Kadri Voorand (1986). «Kõik, mis sa teed, tee praegu», sõnad Viivi Luik
  • Peep Sarapik (1949–1994). «Ta lendab mesipuu poole», sõnad Juhan Liiv, seade Tõnu Kõrvits
  • Gustav Ernesaks (1908–1993). «Mu isamaa on minu arm», sõnad Lydia Koidula, seade Tõnu Kõrvits

Esitajad:

  • Kadri Voorand (vokaal)
  • Tõnu Kõrvits (kannel)
  • Estonian Voices – Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Kadri Voorand (alt), Mikk Dede (tenor), Rasmus Erismaa (bariton), Aare Külama (bass)
  • Kadri Voorand Trio – Kadri Voorand (vokaal), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (kontrabass)
  • Trad.Attack! – Sandra Sillamaa (torupill), Jalmar Vabarna (kitarr), Tõnu Tubli (trummid)
  • Heliotroop – Kadri Voorand (vokaal), Meelis Vind (bassklarnet), Virgo Sillamaa (kitarr), Kirke Karja (klaver), Mingo Rajandi (kontrabass), Eno Kollom (trummid)
  • Tallinna Kammerorkester, kontsertmeister Harry Traksmann
  • Eesti Filharmoonia Kammerkoor, koormeister Heli Jürgenson
  • Eesti Rahvusballeti tantsijad – Marika Muiste, Ksenia Seletskaja, Maia Gontšarenko, Seili Loorits-Kämbre, Jelena Bajandina, Elisabetta Formento Cavaier, Mari Stankus, Heidi Kopti, Helen Bogach, Svetlana Pavlova, Svetlana Danilova, Oksana Saar

Meeskond

Kunstiline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste; lavastaja Eva Koldits; videokunstnik Taavi Varm; kunstnik Pille Jänes; kostüümikunstnik Reet Aus; koreograaf Marina Kesler; valguskunstnik Priidu Adlas; heliefektid Ardo Ran Varres; orkestri mänedžer Kaido Kelder; tehniline juht Allan Räim; kontserdi produtsent Kadri Tikerpuu

Tagasi üles