Kultuurisoovitused

«Kolmas maailmasõda» ETVs: paluks ilma paanikata

«Kolmas maailmasõda», kaader filmist

FOTO: BBC

Esmaspäeva õhtul näitas ETV dramatiseeritud tõsielulist dokumentaalfilmi «Kolmas maailmasõda» («World War Three: Inside the War Room», Inglise 2016). See on fiktsioon globaalsetest sündmustest, mis võivad kergesti kontrolli alt väljuda. Enne filmi näitmist kommenteerisid seda siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort ja riigi psühholoogilise kaitse asjatundja Ilmar Raag, saadet juhib Aarne Rannamäe. Filmist endast loe lähemalt siit.

Pole kahtlustki, et kui Baltimaades peaks tekkima Ida-Ukraina laadne olukord, siis NATO on sunnitud vastavalt kurikuulsale artiklile reageerima – sellisena kõlab kommunikatsioonieksperdi Ilmar Raagi ja riigiametniku Erkki Koorti hinnang BBC teoses «Kolmas maailmasõda» esitatud hüpoteetilisele situatsioonile.

Olgugi, et teose süžee ei arenenud mitte Eestis, vaid Lätis – ja viimastki on kujutatud üsna teravas toonus kui riiki, mille luuret ei saa usaldada. Peamine on ekspertide sõnul suhtuda paanikavabalt. Seda enam, et Pronksiöö kogemus on meil juba olemas ning erisuguseid stsenaariume möödunud aja jooksul korduvalt läbi mängitud. «Oleme sarnaseks juhuseks palju paremini valmis,» kinnitas Koort.

Teose pahupoolena võib tuua hoopis küsimuse: millise mulje jätab see kohalikest venelastest? Sest nagu saatekülalised tõid näiteks, on Narva elanikud juba surmani tüdinud linna külastavatest välisajakirjanikest, kes kõik pärivad: noh, millal läheb mässuks? Pole vaja külvata paanikat, selgub ekspertide jutust.

Et tekiks mingi kriis, on vaja ligi 10 protsenti inimesi, kes oleksid oma oludega üdini rahulolematud ja valmis seda rahulolematust ka teiste hulgas õhutama. Ennetavad meetmed? Kindlustada, et need 90 protsenti oleks sotsiaalselt ja majanduslikult piisavalt rahul.

Venemaal on riigipiir muide vaid kolme NATOsse kuuluva maaga: Eesti, Läti ja Norraga. Viimane ei lähe arvesse. Ja filmitegijad valisid Läti.

Tagasi üles