/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
Disainitoodete müügile pühendunud Hollandi veebikaubamaja Crowdyhouse eelmise aasta müügistatistika näitas, et 12 kõige populaarsema kaubaartikli hulgas oli ka Jaanus Orgusaare riiul COMB. Tegemist pole sugugi odava mööbliesemega, hinnad kõiguvad suurusest sõltuvalt 250–700 euro vahel.
Kärjekujuline universum vajas kärjekujulist riiulit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis ja kes seisab COMBi edu taga?
Kaks inimest. Disainer Jaanus Orgusaar, kes eelmise sajandi viimasel kümnendil tegi ilma jalatsi- ja rõivamoes, kuid kümmekond aastat tagasi pöördus märksa konkreetsema materjali, vineeri poole. Jaanuse elukaaslane Margit Lillak tegeleb müügi- ja turundustööga, organiseerib tootmist ja logistikat. Koos moodustavad nad disainifirma Borealis.
COMB on ärilises mõttes Borealise lipulaev ja peale Crowdyhouse’i müüakse seda veel paarikümnes Euroopa disainikaubamajas. «See riiul sai müügiküpseks oma kuus aastat tagasi, aga viimasel kolmel-neljal aastal on müüd tõeliselt käima läinud. Aastas tellitakse meilt umbes 700 riiulit,» arvutas Margit. Veebikaubamajad võtavad vahendustasu 30–40 protsenti toote hinnast (kusjuures viimasel ajal üritavad seda järjest kõrgemaks ajada, märkis Margit). Ülejäänu eest tuleb organiseerida tootmine, pakendamine, kaup kliendile saata ja muidugi maksud maksta.
/nginx/o/2016/03/02/5114577t1h1289.jpg)
«Tootmine tuleb organiseerida nii, et ise toote orjaks ei jää – muidu neelab see kogu su aja, mida võiksid kasutada loominguliseks tööks,» ütles disainer Jaanus. COMB on iseenesest lihtne toode – detailid lõikab välja arvuti juhitav CNC-pink, siis detailid lihvitakse, pakitakse ja saadetakse kliendile. Ideaalne veebikaubamaja toode – suur riiul mahub lamedasse pakki, mida on lihtne saata ja ostjal kodus imelihtne kokku panna, pole vaja spetsiaalseid tööriistu.
Kui Steve Jobsi idee järgi pole üldse mingit kasutusjuhendit vaja – ostja võtab seadme karbist välja, vajutab nuppu ja hakkab kasutama –, siis Borealis paneb oma toodetele ikka väikese õpetuse kaasa. «Mõned kliendid muide ei võtagi juhendit appi ja vaatavad, kas nad saavad toote kokku. Panevad ennast proovile. Hiljuti kirjutas üks Šveitsi blogija artikli, kuidas ta COMBi ilma juhendite kokku pani. Oli lõbus olnud,» rääkis Margit. Võrrelge seda mõne IKEA voodiga, mille kokkupaneku peale võib humanitaarsemate kätega inimene kulutada mõnusa päeva.
«Mulle meeldib, kui kokkupanekuprotsessis oleks väike reebus, mille inimene saab lahendada. Siis ta tunneb end pärast hästi ja saab protsessis osaline olla. Isetegemise rõõm,» rõhutas Jaanus.
/nginx/o/2016/03/02/5114571t1h9b95.jpg)
Praktilise inimese jaoks on COMB küsitav toode: bibliofiil näeks parema meelega täisnurkset mahutit, kuhu annab palju rohkem raamatuid ära sättida (nagu näiteks Borealise riiul DUNE, mis hakkab ka populaarsust koguma). «Peamine ostupõhjus on esteetiline. Meie mälu kannab mingit sellist märki või kujundit, kärjestruktuuri. Tavamööblis seda ei leia,» mõtiskles Jaanus. (Universum on teatavasti kärjestruktuuriga – toim.) «Messidel oleme saanud tagasidet, et inimesed otsivad näiteks maali või skulptuuri, aga ostavad hoopis riiuli. Pealegi saad selle väljanägemist ise kujundada,» lisas Margit. «Disainifännid ostavad teda siiski kunstiobjektina seina, kaasaegse trendiobjektina. Annab interjöörile moodsa efekti.»
/nginx/o/2016/03/02/5114617t1he8e1.jpg)
«Esimene versioon oligi selline, et kõik riiuli pinnad olid suunaga keskele, segment ühest suurest kärjestruktuuriga viiemeetrisest sfäärist, nagu Ameerika kunstniku Buckminster Fulleri Suured Dome’id. Riiuliks poleks see üldse sobinud, asjad oleksid libisenud. Mina kui kunstnik pidin järele andma ja objekti mööbliesemeks tegema,» tunnistas Jaanus.
Algselt vaid ühes ja väga suures formaadis sündinud COMB sai tarbijate nõudel kolm väiksemat venda, neis pisim sobib kas või esikusse võtmete hoidmiseks. Peaasi, et keegi ilma ei jää. Nii kohandab toode end turu nõudmistele. Suuremaid riiuleid tellitakse siis, kui keegi näiteks uude korterisse kolib ja oskab riiulile koha välja mõelda.
Ligi kolmveerand COMBidest müüakse välismaale. Ka see turg on segmenteerunud. Näiteks Soomes arvati mõnda aega tagasi, et riiulite aeg on möödas, kuna kogu meie elu on muutud elektrooniliseks – sinna pole midagi panna. Aga inimesed on hämmastavalt osavad täitma oma elu objektidega, mida tuleb kuhugi mahutada.
/nginx/o/2016/03/02/5114745t1h828c.jpg)
«Palju neid asju maailma üldse vaja on. Võiks ju olla lihtsalt üks, kõige parem mikser, kõige parem röster…» arutles Jaanus. «Uute asjade tegemine on oma naudingu rahuldamine. Teha midagi, mis rahuldab nii sind kui teisi inimesi. Tagantjärele mõeldes olen teinud päris palju makette ja asju, mis mitte kuhugi ei vii ega jõua, aga on vaja läbi töötada. Kui käega töötad, siis aktiveerub teine ajupoolkera. Viimasel ajal keskendun rohkem praktilisele väärtusele. Kutsun ennast rohkem korrale.»
Viimase aja praktilised väärtused Jaanuse loomingus tähendavad katsetusi vineerist karkassiga kasvuhoonete alal. «Katsetan, kas ja kui kaua ta vastu peab. Sellist asja pole varem tehtud. Kasvuhoone kaare konstrueerisin nii, et ühe lõikejoonega saab välja lõigata juba järgmise detaili. Hästi materjalisäästlik. Odavam ka kui alumiinium. Minu kasvuhoone on kuppel ja kolmnurgad ei ole sirged, vaid kumerdatud.»
/nginx/o/2016/03/02/5114741t1h9a1f.jpg)
«Vineeril on mitmeid häid omadusi, ühtepidi on ta tugev ja jäik, teistpidi painduv. Vineeri suur formaat võimaldab lõigata suuri detaile, aga neid lehele kompaktselt paigutada, et materjali säästa. Lisaks on olemas veekindel vineer, mis sobib välitingimustesse. Mulle meeldib mõelda vineeri algsest kasutusest, kui teda hakati kasutama lennukite ehituses – õhulisus vs tugevus. Vineer on nagu paber, millest saab modelleerida ruumilisi objekte. Seda on hõlbus lõigata CNCs.» Kui katsetused end õigustavad, on plaanis vineerkarkassiga kasvuhoone turule tuua, aga ilmselt mitte Borealise kaubamärgi all.
/nginx/o/2016/03/02/5114581t1h971b.jpg)
Kast
Borealise kogemus: kuidas disaintootega maailma vallutada
Olete disaininud suurepärase toote, millesarnast maailm veel näinud ei ole. Suudate ka tootmise korraldada. Kuidas see kannatamatute ostjateni viia?
- Osale messidel, muidu pildile ei pääse. Seal saab vahendajatelt ja ostjatelt tagasisidet, mida oma toote juures paremaks teha ja mis on selle õiglane hind.
- Selgita välja, kes on sinu sihtgrupp ja konkurendid. Kuula kriitikat ja õpi teiste vigadest.
- Usu oma tootesse. Liisinguauto ja majalaenu asemel investeeri oma toote arendusse.
- Suhtle inimestega silmast silma. Vahetu kontakt ja füüsiline visiitkaart aitavad edaspidi ärikokkuleppeid sõlmida.
- Euroopa kirjul turul katsu kaasata inimene, kes suudab läbirääkimisi pidada kliendi emakeeles.
CV JAANUS ORGUSAAR
Sündinud 1971
1994–1999 Eesti Kunstiakadeemia moeosakond
1986–1991 Tartu Kunstikool
Viimase 5 aasta CV
2015 novembris EDL näitus «Size doesnt matter» Viinis
2014 juunis «Ideal Home Show» Manchesteris, moodulmaja NOA
2014 mais «Grand Designs Live» Londonis, highlight zone, moodulmaja NOA
2012 isiknäitus «Nautilus Pompilius» Kunstihoone galeriis
2012 ajakirja «Wired UK» väljapanek Londonis «56 must-have products» (riiul COMB)
2012 osalemine Iisraeli Holoni disainimuuseumis näitusel «Common Roots. Design Map on Central Europe»
2010 Eesti disaini näitus Shanghai EXPO-l
2008 kostüümid mängufilmile «Püha Tõnu kiusamine»
2008 näitus «100%design» Londoni sisustusmessil
2007 näitus «100%design», British Council’s Young Design in Focus
2007 näitus «Maison et Objets», Paris NOW! Design
Auhinnad ja preemiad
2009 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia isikunäituse «1 1» eest KU galeriis
2009 Eesti Disainerite Liidu konkursi «Disain ja elukeskkond 2009» disainikategoorias II koht vurrtooli «Kiirendi» eest
2009 Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali stipendium «Ela ja sära»
2000 ja 2002 Supernoova moekonkursi grand prix1996 Kuldnõel